Sirje Niitra • 21. juuni 1999 • 4 min
Jaga lugu:

Fortum ründab jõuliselt Balti riike

Eestlastele tuntud Soome firmad Neste ja IVO on tänaseks koondunud Fortumi kontserni. Muutus pole veel õieti jõudnud soomlaste teadvusesse ning Neste peakontoril ilutseb endiselt Neste kaubamärgi siniroheline logo. Ometi on riikliku energeetika- ja kütusefirma ühinemine lahe taga tõsiasi, mille tulemusena on tekkinud 50 miljardi Soome marga suuruse käibega börsil noteeritud suurfirma. Fortumis töötab kokku 19 000 inimest.

Fortumi elektri- ja soojatootmise divisjon (enne IVO) tunneb Eestis huvi elektrijaotuse ning elektri ja sooja koostootmise vastu. Esimese sammuna erastas IVO Läänemaa elektrivõrgud, kuid on huvitatud enamast.

Soome juhtiv energiatootja soovib olla ka Balti riikides kolme juhtiva energeetikafirma hulgas. Fortum Power & Heat Balti piirkonna arengujuht Mikko Rönnholm ütleb, et kontsernil on sellist oskusteavet, mida Baltimaadesse tuua ja osaleda kohalikus elektritootmise ja selle müügi protsessis.

«Oleme väga mures sellepärast, et Eestis on jõude, kes on huvitatud Eesti Energia monopoli säilitamisest,» räägib Rönnholm. Tema hinnangul on selline suhtumine väga lühinägelik. «Samas on teie majandus muus osas liberaalsem kui mõnel pool mujal,» imestab Rönnholm.

IVO ostis eelmisel aastal Läänemaa Elektrivõrgud 70 miljoni krooni eest ja lubas ettevõttesse kolme aasta jooksul investeerida veel 100 miljonit krooni. Läänemaa Elektrivõrkude eelmise aasta kasum oli 8 miljonit krooni, mis investeeriti kõik ettevõtte arengusse. Tänaseks on nii rikete arv kui elektrikaod Läänemaal oluliselt kahanenud.

«Võtsime nii suurt investeeringut tehes riske, kuid loodame, et need olid põhjendatud,» räägib endine IVO Eesti esindaja, praegu Läänemaa Elektrivõrkude juhataja Are Veski.

Veski peab väga ohtlikuks, et 94 protsenti Eestis tarbitavast elektrist müüakse Eesti Energia jaotusvõrkude kaudu ja nii tootmine kui jaotusvõrgud on ühe firma käes. Monopoolne ettevõte võib ühtlustada tariife oma energiasüsteemis, teiseks ei ole ka kulutuste läbipaistvus tagatud, väidab Veski.

IVO osales ka Narva Elektrivõrkude erastamisel, kuid jäi seal kaotajaks. Mikko Rönnholmi väitel mängiti see ettevõte Ameerika firma Cinergy kätte ilma konkursita. Ometi on Fortum endiselt huvitatud Ida-Virumaa elektritootmisest. «Meil on olemas Naantali vana elektrijaama rekonstrueerimise kogemus, kus käib nüüd elektri ja sooja koostootmine,» räägib Rönnholm. «Sama võiksime teha ka Eestis.»

Soomes on üle 300 elektritootja ja ligi sada elektrienergia müüjat. IVO-le kuulub alla 40 protsendi Soome ja ligi 7 protsenti Põhjala elektriturust.

Soome elektritoodangust annavad praegu suurima osa neli tuumajõul töötavat elektrijaama. 1990. aastate alguses ei toetanud parlament energeetikaringkondade taotlust viienda reaktori ehitamiseks Loviisasse, kuid uus valitsus leiab, et kõik energialiigid on võrdsed, selgitab Fortumi infojuht Anti Aho. Järgmise aasta kevadel läheb sellekohane taotlus uuesti parlamenti.

Tuumaelektrijaama pooldajad toetuvad üha kasvavale energiavajadusele ja süsihappegaasi piiramise konventsioonile, väites, et need elektrijaamad on nii inimestele kui loodusele täiesti ohutud. Tootmiskulud on tuumajaamades enam-vähem samal tasemel kui gaasi ja kivisöe põhjal töötavates elektrijaamades.

Loviisa tuumaelektrijaamas on kaks reaktorit, mille võimsus on kokku 1000 MWh elektrienergiat aastas. Võrdluseks, Narva elektrijaamade võimsus on 1700 MWh. Tuumajaam on küll Vene päritolu, kuid varustatud Ameerika turvasüsteemidega, mis tagavad maksimaalse ohutuse. Poolteist senti tuumaelektrijaama sulgemise kulusid on juba praegu arvestatud tarbijatele müüdava elektri hinna sisse. 45 aasta pikkusest elueast on reaktorid praeguseks töötanud üle kümne aasta.

Loviisa tuumaelektrijaamas on saja meetri sügavusse maa alla graniidi sisse ehitatud radioaktiivsete jäätmete hoidlad, mis pärast elektrijaama töö lõpetamist 2035. aasta paiku betoneeritakse.

Soome elektritarbijad maksavad ühe elektrienergia kilovatt-tunni eest umbes 50 penni (1,3 Eesti krooni), millest 37 protsenti moodustavad tootmis- ja samapalju ülekandekulud ning 26 protsenti läheb riigile maksude näol.

Põhjamaade elektriturul on viimasel ajal toimunud elektri ületootmine, mistõttu elektri hind on Soomes langenud 30--50 protsenti. Elektri hinna igapäevaseks kujundajaks on Põhjamaade elektribörs, kus müüakse umbes veerand kogu vajaminevast elektrienergiast.

Neste oli esimene lääne firma, kes Eestis oma bensiinijaama ehitas. 1990. aastal oli Tallinnas Järvele ehitatud valgusküllane ja hubane bensiinijaam pealinna elanikele suur vaatamisväärsus. Nüüd on Eesti kaasaegseid hooldejaamu täis pikitud ja huvi esimeste turuletulijate vastu hakkab kustuma. Selleks, et kindlustada kohta turuliidrina, otsustasid Neste ja Statoil moodustada Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Venemaal ühise kütuse jaemüügifirma.

Fortumi nafta- ja gaasidivisjoni (enne Neste) tegevdirektor Veli-Matti Ropponen ütleb, et kütusefirmade ühinemised ja liitumised ning omavaheline turu ümberjaotamine on aja märk kõikjal maailmas. Balti riike ja eriti Eestit nimetab Ropponen koduturuks. Eestis võimaldab Statoiliga ühinemine Fortumil põhikonkurendist Shellist mööda minna. Nestel on praegu 25 bensiinijaamaga Eestis 13 protsendi suurune turuosa, Statoili käes on 20 protsenti ja Shellil 19 protsenti siinsest kütuseturust.

Soomes on Fortumil naftatöötlemistehased Porvoos ja Naantalis ning üle 20 suure naftatankeri. Ropponen peab oluliseks, et lisaks Fortumile on Läänemere ääres pääs merele üksnes Gdanski tehasel.

Muuga sadamas on Nestel oma mereterminal. Muuga puuduseks peab Ropponen asjaolu, et seal ei saa opereerida üle 100 000tonniseid laevu. Porvoo sadam võtab vastu ka 150 000tonniseid aluseid. Soome looduslik graniitpinnas võimaldab rajada suuri maa-aluseid õlihoidlaid, mis mahutavad miljoneid kuupmeetreid toorainet ja valmistoodangut. Neis hoiab Soome riik ka oma strateegilist kütusevaru.

Bensiiniliiter maksab Soomes keskmiselt 6 marka (15,8 krooni), millest 75 protsenti läheb maksudena riigile.

Tütarfirma Gasum kaudu on Fortum 13 protsendi ulatuses Eesti Gaasi aktsiate omanik.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt