Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mercosur ihkab ELi turule
Mercosuri jaoks, mis on maailma suuruselt kolmas vabakaubanduspiirkond, on kõnelused Euroopa Liiduga üks osa kahesuunalisest strateegiast, mille teise poole moodustavad läbirääkimised USAga Lõuna- ja Põhja-Ameerikat ühendava vabakaubanduspiirkonna (FTAA) loomiseks.
Kokku oli Brasiilia pealinna Rio de Janeirosse Euroopa, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna esimesele tippkohtumisele kogunenud umbes 50 riigipead.
USAd kutsutute hulgas ei olnud, kuid sellest hoolimata jälgib Washington kahe bloki kaubandussuhete arengut väga tähelepanelikult. Esmaspäevane kokkulepe ELi ja Mercosuri vahel võib anda uut hoogu vahepeal soikuma kippunud FTAA kõnelustele ning ergutada USA kongressi suurendama presidendi volitusi uute kaubanduskõneluste pidamiseks.
Tänu viimasel minutil peetud pingelistele diplomaatilistele kõnelustele õnnestus ära hoida Rio tippkohtumise kommünikee liigne lahjendamine. Teksti jäi sisse vabakaubanduslepingu sõlmimine ELi ja Mercosuri vahel, kuhu kuuluvad Brasiilia, Argentina, Paraguay ja Uruguay ja assotsieerunud liikmena T?iili.
Ladina-Ameerika jaoks oli eriti tähtis, et ELiga algavad läbirääkimised puudutavad kõiki valdkondi, kaasa arvatud põllumajandustooteid, mis on piirkonna peamiseks ekspordiartikliks. Brasiilia on korduvalt kaevanud, et ELi protektsionistlik põllumajanduspoliitika röövib Brasiilia kaupadelt turuosa ning riik kaotab ärajäänud ekspordi tõttu aastas 3--5 miljardit dollarit. Kui viimasel kümnendil on Euroopa Liidu eksport Ladina-Ameerikasse kasvanud 164 protsenti, siis vastupidises suunas on kaubavood kasvanud vaid 29 protsenti.
Esmaspäeval sõlmitud kokkuleppes ei määratletud konkreetseid tähtaegu, kuna Brüssel kartis, et see võib halvendada bloki positsioone novembris algavatel maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) kõnelustel. Kõnelused põllumajandusturu liberaliseerimise üle lükkusid edasi vähemalt aastani 2001.
Täielik vabakaubandus põllumajandustoodete osas pole aga võimalik ilma kardinaalsete muudatusteta ELi ühises põllumajanduspoliitikas. Euroopa Komisjoni andmeil tuleks talunikele maksta 14,9 miljardit dollarit aastas, et kompenseerida neile Mercosuriga sõlmitud vabakaubandusleppe tagajärjed.
Ehkki ELi ja Mercosuri kokkulepe ühendab omavahel kaks maailma mõjukamat kaubandusblokki, on nende omavaheline kaubandus võrreldes Põhja-Ameerika vabakaubanduskokkuleppega (NAFTA) tagasihoidlik. 1998. a ulatus see vaid 46,5 mld dollarini, samas kui NAFTA riigid USA, Kanada ja Mehhiko vahetasid kaupu kokku 530 mld dollari väärtuses.
Autor: ÄP