Tippjuhid trotsivad ohtu

Tippjuhtide hinnangul oli olukord Eestis ohtlik taasiseseisvumise järel, kirgi küttis üles ka ettevõtete erastamise aeg. Praegust aega peavad nad piisavalt ohutuks, et ilma eriliste turvameetmeteta ringi käia.

Politseiameti pressiesindaja ütles, et viimase kahe aasta jooksul ei ole politseile laekunud ühtegi avaldust mõne tippjuhi tapmisähvarduse kohta. «Need ajad on möödas, kus tippjuht pidi enda elu kaitseks turvamehi palkama,» väitis kaitsepolitsei komissar Hannes Kont. Ta lisas: «Aus ärimees ei pea oma elu ja vara pärast kartma.»

ESSi avalike suhete juhi Indrek Lindsalu sõnul ei tellita tippjuhtide turvamist palju. Peamised tellijad on välisfirmad, kelle juhid arvavad Eestisse tulles, et siin on Chicago, rääkis Lindsalu.

Eesti Põlevkivi kauaaegne peadirektor Väino Viilup meenutas, et Eesti taasiseseisvumise järgsetel aastatel oli tal revolver pidevalt käeulatuses. «Tuli magada relv padja all, päeval oli üks alati vööl, teine autos ja kolmas kabinetis käepärast,» kirjeldas ta.

Kolm Viilupi asetäitjat langesid toona füüsilise rünnaku ohvriks. «Algul olid poliitilised probleemid ja pärast tuli maffia oma nõudmistega,» lausus Viilup.

Praegu Eesti Põlevkivi tegevjuhi kabinetis relva ei ole. Ettevõtte territooriumi valvab oma mäepäästeteenistus, sest see on odavam. Oma koju ei lase Viilup aga endiselt kedagi sisse, ka mitte telegrammitoojat.

Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk on pärast telefoniähvardusi palganud endale ihukaitsja ülesannetes autojuhi.

Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saar tunnistas, et teatud meetmed on firma tippjuhi kaitseks kasutusel juba pikemat aega ja vajadusel tellitakse ka ihukaitseteenust. Töö ajal turvatakse kõiki Eesti Energia töötajaid Saare sõnul võrdselt.

Kreenholmi Valduse direktori Meelis Virkebau hinnangul on tippjuhi parim kaitse see, kui ta ei tee kahtlasi tehinguid ja kontrollib hoolikalt koostööpartneri tausta. «Mul oli ihukaitsja 1995. aastal, kui pahad poisid jõu ähvardusel mind musta äriga kaasa minema püüdsid sundida,» tunnistas Virkebau. Isiklikku relva pole kolme ettevõtte eesotsas olnud mehel kunagi olnud ja ta ei näe põhjust, miks seda soetada. Oma kodu kaitseb Virkebau alarmsüsteemiga.

Ligi sajal hektaril paikneval Kreenholmi tehasekompleksil on aga võimsad turvameetmed, mille peale kulub aastas 5 miljonit krooni.

Eesti Energia eelmise tegevjuhi Udo-Rein Lehtse sõnul tekitab energeetikasüsteemi erastamine suuri probleeme, sest seal põrkuvad huvigruppide huvid teravalt kokku ja tegemist on väga suure rahaga. Tavaliselt tuleb siis ka inimesi koondada. Neil põhjustel võib Lehtse hinnangul tekkida enesekaitse vajadus. Lehtse lisas, et ka tema autot on jälitatud ja see sundis teda täiendavaid turvameetmeid tarvitusele võtma.

Tallinna Sadama eksjuht Enn Sarap sai oma ametisoleku ajal telefonitsi kolm tapmisähvardust. «Minu käest nõuti absurdselt suurt summat raha, aga ei öeldud, kuhu või kellele see viia tuleb. Pärast seda olime autojuhiga lihtsalt pisut ettevaatlikumad,» kirjeldas ta oma läbielamisi.

Balti Laevaremonditehase peadirektori Fjodor Bermani hinnangul sõltub tippjuhi turvalisus tema äritavadest ja käitumisest. Relv on Bermanil küll olemas, kuid kaasas ta seda ei kanna. Kolm aastat tagasi lõi firma oma majandusohutuse teenistuse, mis on peadirektori hinnangul ennast väga hästi õigustanud. Aastas kulub selle peale 2 miljoni krooni ringis.

Turvafirmade hinnangul kasutavad nende teenuseid enim kaubandus- ja transpordifirmad. Suuremad kliendid on ka pangad. Enamikul turvafirmadel on kindel klientuur, kelle teenindamiseks on pidev kõrgendatud valmisolek.

Siseminister Jüri Mõis leiab, et suurettevõtte juhil pole mõtet palgata endale ihukaitsjat.

«Füüsilisel kaitsel pole mõtet, see peletab üksnes psühhopaate,» lausub endine Hansapanga juhatuse esimees.

Mõisa sõnul pole Eestis kombeks ettevõtte juhte tappa. «Kõigil juhtudel on mehed end ise sisse mässinud,» väidab ta.

Ettevõtjate turvalisuse probleem on siseministri hinnangul üle müstifitseeritud. «Seda näitavad ka Narva Elektrijaamade juhi Anatoli Paali mõrva ümber esialgu tekkinud spekulatsioonid,» lausub Mõis.

Mõisa sõnul peaks igaüks endale aru andma, et kuritegelikku maailma huvitab eeskätt raha. Kaks korda on temal kui endisel pangajuhil olnud kokkupuuteid maffiaga, kuid tema kinnitusel polnud seal midagi ohtlikku.

Mõis ütleb, et panka juhtides ei kandnud ta kordagi püstolit vöö vahel. «Mõni mu kolleeg kandis paar kuud, sest see oli tollal moeröögatus, aga hiljem loobusid nemadki,» lisab ta.