Tippjuhid trotsivad ohtu

Eesti Põlevkivi kauaaegne peadirektor Väino Viilup meenutas, et Eesti taasiseseisvumise järgsetel aastatel oli tal revolver pidevalt käeulatuses. «Tuli magada relv padja all, päeval oli üks alati vööl, teine autos ja kolmas kabinetis käepärast,» kirjeldas ta.

Kolm Viilupi asetäitjat langesid toona füüsilise rünnaku ohvriks. «Algul olid poliitilised probleemid ja pärast tuli maffia oma nõudmistega,» lausus Viilup.

Praegu Eesti Põlevkivi tegevjuhi kabinetis relva ei ole. Ettevõtte territooriumi valvab oma mäepäästeteenistus, sest see on odavam. Oma koju ei lase Viilup aga endiselt kedagi sisse, ka mitte telegrammitoojat.

Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk on pärast telefoniähvardusi palganud endale ihukaitsja ülesannetes autojuhi.

Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saar tunnistas, et teatud meetmed on firma tippjuhi kaitseks kasutusel juba pikemat aega ja vajadusel tellitakse ka ihukaitseteenust. Töö ajal turvatakse kõiki Eesti Energia töötajaid Saare sõnul võrdselt.

Kreenholmi Valduse direktori Meelis Virkebau hinnangul on tippjuhi parim kaitse see, kui ta ei tee kahtlasi tehinguid ja kontrollib hoolikalt koostööpartneri tausta. «Mul oli ihukaitsja 1995. aastal, kui pahad poisid jõu ähvardusel mind musta äriga kaasa minema püüdsid sundida,» tunnistas Virkebau. Isiklikku relva pole kolme ettevõtte eesotsas olnud mehel kunagi olnud ja ta ei näe põhjust, miks seda soetada. Oma kodu kaitseb Virkebau alarmsüsteemiga.

Ligi sajal hektaril paikneval Kreenholmi tehasekompleksil on aga võimsad turvameetmed, mille peale kulub aastas 5 miljonit krooni.

Eesti Energia eelmise tegevjuhi Udo-Rein Lehtse sõnul tekitab energeetikasüsteemi erastamine suuri probleeme, sest seal põrkuvad huvigruppide huvid teravalt kokku ja tegemist on väga suure rahaga. Tavaliselt tuleb siis ka inimesi koondada. Neil põhjustel võib Lehtse hinnangul tekkida enesekaitse vajadus. Lehtse lisas, et ka tema autot on jälitatud ja see sundis teda täiendavaid turvameetmeid tarvitusele võtma.