Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome trotsib suuremate riikide diktaati
Saksamaaga puhkenud vaidlus ELi mitteametlikel kohtumistel kasutatavate keelte üle on ennem põhimõtte küsimus.
Rõhudes sellele, et saksa keelt kõneleb 370 miljoni elanikuga Euroopa Liidus tervelt 90 miljonit inimest, nõuab Saksamaa oma keelele eristaatust. Nõuab n-ö tugevama õigusega, sest ELi ametliku korra järgi tõlgitakse mitteametlikud kohtumised vaid inglise, prantsuse ja eesistujamaa keelde.
Nii võiks edaspidi sedasama nõuda ka 40 miljoni elanikuga Poola ja mistahes teine riik, sest rahvaarvust hoolimata on kõik bloki keeled võrdsed.
Samas on juba praegu Euroopa Komisjoni 16 000 töötajast kolmandik tõlgid, kes tegelevad eurotekstide vahendamisega 11 ametlikku keelde ning kõik kokku on üsna kulukas.
Turus Soome tegevusprogrammi tutvustades toonitas peaminister Paavo Lipponen, et ei kavatse blokis lubada suurriikide diktaati. Kitsaste erahuvide asemel tahab Soome oma valitsemise ajal keskenduda sellele, mis on kasulik Euroopa Liidule tervikuna.
Nii ei andnudki Soome järele ning Saksamaa ja Austria jäid Oulusse esimesele mitteametlikule ministrite kohtumisele tulemata.
Soome kindlameelsus sai kiita, kuid pole välistatud, et suhteliselt tühise keeleprobleemi kõrval on tõsisemad lahingud suurriikidega alles ees. Briti majandusleht The Financial Times tõstiski juba küsimuse, kas eesistujamaa kohustest ja vastutusest vabanenud Saksamaast ei saa mitte ELi järgmist tülitegijat. Mõnigi kohalike valijate jaoks oluline küsimus, nagu Saksamaa ELi liikmemaksu alandamine, jäid ju Saksa eesistumise ajal lahendamata.