Sulev Oll • 6 juuli 1999

Piksevarras jätab kindlustused külmaks

Kuigi juuni lõpus lõi äike Eestis põlema paarkümmend hoonet, ei sea kindlustusseltsid piksekaitset hoone kindlustamise tingimuseks.

Piksekaitsesüsteemi nõue puudub kindlustustingimustest kahel põhjusel. Esiteks on paljude hoonete puhul piksekaitse juba ohutusnõuetega ette nähtud. Sellesse nimekirja kuuluvad tule- ja plahvatusohtlikud bensiinitanklad, gaasihoidlad ja viljakuivatid, aga ka kogunemiskohad, nagu näiteks koolid, lasteaiad, haiglad.

Teiseks pole piksekahjust tingitud väljamaksed kuigi suured. Juunis registreeriti Eestis küll paarkümmend välgust alguse saanud tulekahju, kuid ohvriks langesid eelkõige maal asuvad elumajad ja kõrvalhooned. Hukkus üks inimene, kes ei suutnud põlevast majast väljuda.

Vaid kord sai piksest kannatada linnas (Kundas) asuv hoone, ülejäänud kordadel kimbutas äike külasid. Peaaegu pooltel juhtudest oli tegemist kerge või ajutise ehitisega, mistõttu polnud ka omanikule tekitatud kahjud suured.

Põhjuseks, miks linnas hooned välgulöögist puutumata jäävad, peavad päästetöötajad tõika, et pikne jõuab linnades maasse kõrgematel hoonetel olevate piksevarraste kaudu.

Et kindlustustingimustes puudub piksekaitse nõue, pole paljud majaomanikud piksevarda paigaldamisest huvitatud. «Varga vastu võideldakse, aga tule vastu mitte,» väidab Lääne-Viru päästeameti juhataja Lembit Liiker.

Väiksema individuaalelamu ühe vardaga piksekaitsesüsteemi paigaldamine maksab alates 2000--3000 kroonist.

Kuna süsteemi koostamisel lähtutakse igast hoonest eraldi, on piksekaitsesüsteem kodumaine toode. Paraku osatakse näiteks infoliinil 1182 nimetada vaid kahe piksekaitsesüsteemidega tegeleva firma nime, kumbki neist ei tegutse Tallinnas.

Vaatamata vähesele informatsioonile on enamikul kindlustatud hoonetest piksekaitse olemas, väidab ASi Kindlustusekspert töötaja Urmas Saar.

Päästeameti töötaja Vassili Hart?uki sõnul on piksekaitse paigaldajad, põhiliselt elektritöödega tegelevad firmad, töö tavaliselt hästi teinud. Siiski on päästeameti kontroll vajalik, sest mõnikord on kaitsesüsteemi kolmest osast, katusele kinnitatavast vardast, allaviigust ja maandusest, viimane ehitamata. Lihtsama piksekaitse võib oskaja paigaldada ka ise.

Riigi suhtumist äikeseohtu näitab fakt, et endiselt on piksekaitsesüsteemide paigaldamise kohta kasutusel nõukogudeaegsed juhendid, lähtuda võib ka teiste riikide normidest.

Piksega seotud kahjujuhtumeid pole Eesti Kindlustuse praktikas palju. Eelmisel aastal oli neid kümmekond, rohkemat ei prognoosi me ka selleks aastaks, sest seni on olnud vaid kolm kahjujuhtumit.

Piksekahju fakti kontrollimiseks võetakse kõrvalviibinute seletused, ilmajaama andmed ja tehakse sündmuskoha ülevaatus. Juhul, kui tegemist oli piksest tekkinud tulekahjuga, saame ka päästeameti õiendi.

Reeglina ei kompenseeri Eestis tegutsevad kindlustusseltsid äikesega kaasnevast üle- ja alapingest tekkinud kahjusid, välja arvatud juhtudel, kui elektroonilised seadmed on eraldi kindlustatud.

Tõsi on see, et piksetabamuse võimalus on Eestis, kus äikest kaks-kolmkümmend tundi aastas, suhteliselt väike.

Kui mina aga endale maja ehitaksin, kuuluks selle juurde kindlasti ka piksekaitse. See mõnituhat krooni, mis süsteemi eest välja tuleb anda, on kindlasti väiksem kui võimalik kahju.

Paraku hakkavad inimesed piksevarda paigaldamise sooviga tuletõrje- ja päästeameti poole pöörduma siis, kui esimesed äikeselised ilmad ja tulekahjud juba olnud.

Päästeamet varraste paigaldamisega ei tegele, küll saame nõu anda ja paigaldatud seadmete efektiivsust kontrollida.

Hetkel kuum