• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piksevarras jätab kindlustused külmaks

    Kuigi juuni lõpus lõi äike Eestis põlema paarkümmend hoonet, ei sea kindlustusseltsid piksekaitset hoone kindlustamise tingimuseks.
    Piksekaitsesüsteemi nõue puudub kindlustustingimustest kahel põhjusel. Esiteks on paljude hoonete puhul piksekaitse juba ohutusnõuetega ette nähtud. Sellesse nimekirja kuuluvad tule- ja plahvatusohtlikud bensiinitanklad, gaasihoidlad ja viljakuivatid, aga ka kogunemiskohad, nagu näiteks koolid, lasteaiad, haiglad.
    Teiseks pole piksekahjust tingitud väljamaksed kuigi suured. Juunis registreeriti Eestis küll paarkümmend välgust alguse saanud tulekahju, kuid ohvriks langesid eelkõige maal asuvad elumajad ja kõrvalhooned. Hukkus üks inimene, kes ei suutnud põlevast majast väljuda.
    Vaid kord sai piksest kannatada linnas (Kundas) asuv hoone, ülejäänud kordadel kimbutas äike külasid. Peaaegu pooltel juhtudest oli tegemist kerge või ajutise ehitisega, mistõttu polnud ka omanikule tekitatud kahjud suured.
    Põhjuseks, miks linnas hooned välgulöögist puutumata jäävad, peavad päästetöötajad tõika, et pikne jõuab linnades maasse kõrgematel hoonetel olevate piksevarraste kaudu.
    Et kindlustustingimustes puudub piksekaitse nõue, pole paljud majaomanikud piksevarda paigaldamisest huvitatud. «Varga vastu võideldakse, aga tule vastu mitte,» väidab Lääne-Viru päästeameti juhataja Lembit Liiker.
    Väiksema individuaalelamu ühe vardaga piksekaitsesüsteemi paigaldamine maksab alates 2000--3000 kroonist.
    Kuna süsteemi koostamisel lähtutakse igast hoonest eraldi, on piksekaitsesüsteem kodumaine toode. Paraku osatakse näiteks infoliinil 1182 nimetada vaid kahe piksekaitsesüsteemidega tegeleva firma nime, kumbki neist ei tegutse Tallinnas.
    Vaatamata vähesele informatsioonile on enamikul kindlustatud hoonetest piksekaitse olemas, väidab ASi Kindlustusekspert töötaja Urmas Saar.
    Päästeameti töötaja Vassili Hart?uki sõnul on piksekaitse paigaldajad, põhiliselt elektritöödega tegelevad firmad, töö tavaliselt hästi teinud. Siiski on päästeameti kontroll vajalik, sest mõnikord on kaitsesüsteemi kolmest osast, katusele kinnitatavast vardast, allaviigust ja maandusest, viimane ehitamata. Lihtsama piksekaitse võib oskaja paigaldada ka ise.
    Riigi suhtumist äikeseohtu näitab fakt, et endiselt on piksekaitsesüsteemide paigaldamise kohta kasutusel nõukogudeaegsed juhendid, lähtuda võib ka teiste riikide normidest.
    Piksega seotud kahjujuhtumeid pole Eesti Kindlustuse praktikas palju. Eelmisel aastal oli neid kümmekond, rohkemat ei prognoosi me ka selleks aastaks, sest seni on olnud vaid kolm kahjujuhtumit.
    Piksekahju fakti kontrollimiseks võetakse kõrvalviibinute seletused, ilmajaama andmed ja tehakse sündmuskoha ülevaatus. Juhul, kui tegemist oli piksest tekkinud tulekahjuga, saame ka päästeameti õiendi.
    Reeglina ei kompenseeri Eestis tegutsevad kindlustusseltsid äikesega kaasnevast üle- ja alapingest tekkinud kahjusid, välja arvatud juhtudel, kui elektroonilised seadmed on eraldi kindlustatud.
    Tõsi on see, et piksetabamuse võimalus on Eestis, kus äikest kaks-kolmkümmend tundi aastas, suhteliselt väike.
    Kui mina aga endale maja ehitaksin, kuuluks selle juurde kindlasti ka piksekaitse. See mõnituhat krooni, mis süsteemi eest välja tuleb anda, on kindlasti väiksem kui võimalik kahju.
    Paraku hakkavad inimesed piksevarda paigaldamise sooviga tuletõrje- ja päästeameti poole pöörduma siis, kui esimesed äikeselised ilmad ja tulekahjud juba olnud.
    Päästeamet varraste paigaldamisega ei tegele, küll saame nõu anda ja paigaldatud seadmete efektiivsust kontrollida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Ignitise tulemusi kergitas kõrge elektrihind
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Esimesel koroonaaastal kasvasid tervishoiukulud Eestis 167 miljoni euro võrra
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Tuntud ehitusfirma käive langes suurelt
Tuntud ehitusfirma Eviko käive kukkus läinud aastal 40%, aasta lõppes kahjumis.
Tuntud ehitusfirma Eviko käive kukkus läinud aastal 40%, aasta lõppes kahjumis.