- OMX Baltic−0,58%300,53
- OMX Riga0,07%894
- OMX Tallinn−0,35%2 073,78
- OMX Vilnius0,04%1 201,54
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,22%8 804,28
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,58%300,53
- OMX Riga0,07%894
- OMX Tallinn−0,35%2 073,78
- OMX Vilnius0,04%1 201,54
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,22%8 804,28
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Piksevarras jätab kindlustused külmaks
Kuigi juuni lõpus lõi äike Eestis põlema paarkümmend hoonet, ei sea kindlustusseltsid piksekaitset hoone kindlustamise tingimuseks.
Piksekaitsesüsteemi nõue puudub kindlustustingimustest kahel põhjusel. Esiteks on paljude hoonete puhul piksekaitse juba ohutusnõuetega ette nähtud. Sellesse nimekirja kuuluvad tule- ja plahvatusohtlikud bensiinitanklad, gaasihoidlad ja viljakuivatid, aga ka kogunemiskohad, nagu näiteks koolid, lasteaiad, haiglad.
Teiseks pole piksekahjust tingitud väljamaksed kuigi suured. Juunis registreeriti Eestis küll paarkümmend välgust alguse saanud tulekahju, kuid ohvriks langesid eelkõige maal asuvad elumajad ja kõrvalhooned. Hukkus üks inimene, kes ei suutnud põlevast majast väljuda.
Vaid kord sai piksest kannatada linnas (Kundas) asuv hoone, ülejäänud kordadel kimbutas äike külasid. Peaaegu pooltel juhtudest oli tegemist kerge või ajutise ehitisega, mistõttu polnud ka omanikule tekitatud kahjud suured.
Põhjuseks, miks linnas hooned välgulöögist puutumata jäävad, peavad päästetöötajad tõika, et pikne jõuab linnades maasse kõrgematel hoonetel olevate piksevarraste kaudu.
Et kindlustustingimustes puudub piksekaitse nõue, pole paljud majaomanikud piksevarda paigaldamisest huvitatud. «Varga vastu võideldakse, aga tule vastu mitte,» väidab Lääne-Viru päästeameti juhataja Lembit Liiker.
Väiksema individuaalelamu ühe vardaga piksekaitsesüsteemi paigaldamine maksab alates 2000--3000 kroonist.
Kuna süsteemi koostamisel lähtutakse igast hoonest eraldi, on piksekaitsesüsteem kodumaine toode. Paraku osatakse näiteks infoliinil 1182 nimetada vaid kahe piksekaitsesüsteemidega tegeleva firma nime, kumbki neist ei tegutse Tallinnas.
Vaatamata vähesele informatsioonile on enamikul kindlustatud hoonetest piksekaitse olemas, väidab ASi Kindlustusekspert töötaja Urmas Saar.
Päästeameti töötaja Vassili Hart?uki sõnul on piksekaitse paigaldajad, põhiliselt elektritöödega tegelevad firmad, töö tavaliselt hästi teinud. Siiski on päästeameti kontroll vajalik, sest mõnikord on kaitsesüsteemi kolmest osast, katusele kinnitatavast vardast, allaviigust ja maandusest, viimane ehitamata. Lihtsama piksekaitse võib oskaja paigaldada ka ise.
Riigi suhtumist äikeseohtu näitab fakt, et endiselt on piksekaitsesüsteemide paigaldamise kohta kasutusel nõukogudeaegsed juhendid, lähtuda võib ka teiste riikide normidest.
Hetkel kuum
Piksega seotud kahjujuhtumeid pole Eesti Kindlustuse praktikas palju. Eelmisel aastal oli neid kümmekond, rohkemat ei prognoosi me ka selleks aastaks, sest seni on olnud vaid kolm kahjujuhtumit.
Piksekahju fakti kontrollimiseks võetakse kõrvalviibinute seletused, ilmajaama andmed ja tehakse sündmuskoha ülevaatus. Juhul, kui tegemist oli piksest tekkinud tulekahjuga, saame ka päästeameti õiendi.
Reeglina ei kompenseeri Eestis tegutsevad kindlustusseltsid äikesega kaasnevast üle- ja alapingest tekkinud kahjusid, välja arvatud juhtudel, kui elektroonilised seadmed on eraldi kindlustatud.
Tõsi on see, et piksetabamuse võimalus on Eestis, kus äikest kaks-kolmkümmend tundi aastas, suhteliselt väike.
Kui mina aga endale maja ehitaksin, kuuluks selle juurde kindlasti ka piksekaitse. See mõnituhat krooni, mis süsteemi eest välja tuleb anda, on kindlasti väiksem kui võimalik kahju.
Paraku hakkavad inimesed piksevarda paigaldamise sooviga tuletõrje- ja päästeameti poole pöörduma siis, kui esimesed äikeselised ilmad ja tulekahjud juba olnud.
Päästeamet varraste paigaldamisega ei tegele, küll saame nõu anda ja paigaldatud seadmete efektiivsust kontrollida.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele