• OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • 12.07.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hinnang vaid ühe firma arvamuse järgi

Alljärgnev on ajendatud artiklist «Eesti kaubaalused on litsentsita ja ühekordseks kasutamiseks» (ÄP 05.07)
AS Metsamees on kindel, et ühtegi hinnangut ei ole võimalik anda, tuginedes vaid ühe firma arvamusele. Pealegi on hinnangu andnud inimene, kes ilmselt ise ei ole seotud sertifitseeritud kaubaaluste tootmisega. Sellele viitab tema teadmatus litsentsi omavatest Eesti tootjatest ja seega ei põhine artikkel õigetel andmetel. Teile kirjutama ajendas meid artikli juures olev foto, millel on näha Eestis toodetud EUR-kaubaalused. Artiklist jääb aga mulje, nagu toodaksid Eesti firmad markeeritud kaubaaluseid litsentsi omamata, markeerides neid omavoliliselt.
Sooviga kirjutada sertifitseeritud EUR- ja FIN-kaubaalustest oleksite pidanud pöörduma ASi Tartu Standardiseerimis- ja Metroloogiakeskus (SMK) poole, kes väljastab Soome standardiseerimisliidu SFS vastavusmärgi lubasid EUR- ja FIN-kaubaaluste tootjatele ja remontijatele ning teostab ka järelevalvet toodangu kvaliteedi osas. Tartu SMKst oleksite saanud kõige kompetentsemat infot.
Seisuga 15.06.1999 on Soome standardiseerimisliidu SFS-Sertifiointi Oy markeerimisloa nimekirjas Eesti firmadest 15 sertifitseeritud EUR-kaubaaluse tootjat ja 5 sertifitseeritud FIN-kaubaaluse tootjat. Suurem osa firmadest on osalenud koolitustel, seega teavad ja tunnevad sertifitseeritud firmade juhid üksteist küllaltki hästi ning vajadusel kontakteeruvad ja isegi abistavad oma niinimetatud konkurente. Nii et on siiski mitmeid firmasid, kes on pidanud vajalikuks maksta nõutud summa, et osta omale EUR- ja FIN-kaubaaluste markeerimise luba ning toota vastavalt sellele kvaliteetseid EUR- ja FIN-kaubaaluseid, mille kvaliteet ei alga spiraal(keerd)naela nõudest. Paljud firmad on tervena läbinud raske teekonna, et jõuda välisturgudele ja jääda seal ka püsima, kuigi aeg-ajalt on püütud Eesti sertifitseeritud kaubaaluse tootjaid ka välja suretada.
Tõsi on see, et enamik Eestis toodetud kaubaalustest on ühekordsed, mis mõõtudelt vastavad küll EUR- ja FIN-aluse mõõtudele, kuid ehituselt võivad olla erineva laudade paigutusega.
Probleemina võiksite puudutada hoopis levinud kasutatud sertifitseeritud EUR- ja FIN-kaubaaluste remontimist, mis samuti nõuab litsentsi, kuid mille omanike üleslugemiseks piisab ühe käe sõrmedest.
Igaühelt küsitagu ikka hinnang tootele, mida ta ise valmistab ja mille valmistamise nõudeid teab. Kui hr Tiit Selberg toodab ühekordseid aluseid, siis ei saa ta anda hinnangut sertifitseeritud kaubaaluste tootmise kohta. Kuna ta seda siiski tegi, siis ÄP kohus olnuks andmeid kontrollida ja alles seejärel ajalehes avaldada.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele