Kohustuslik pensionimaks vähendab sissetulekut

Valitsuse ettepanekul hakkavad töötajad kohustuslikesse kogumispensionifondidesse maksma 8% oma brutopalgast. Ettevõtted peaksid aga edaspidi riiklikku pensionifondi maksma senise 20% asemel 12% palgafondist.

Seega jaotub valitsuse ettepaneku kohaselt varem täielikult ettevõtte kanda olnud töötajate pensionimakse kohustuslikku pensionifondi: 60% ettevõtte palgafondist ja 40% töötajate brutopalgast.

Valitsuse väljapakutud kohustusliku kogumispensioni süsteemi käivitamisel laekub pensionifondi maksudena suurem summa kui praegu, sest ettevõtte palgafondi suurenemisega maksavad ettevõtjad ja töötajad ühtekokku rohkem maksudeks. Juhul kui ettevõte jätaks hoolimata maksukergendusest palgafondi endisele tasemele, väheneks töötaja palk 2 protsenti.

Sotsiaalministri nõuniku Lauri Lepiku sõnul kavatseb riik tõsta avaliku sektori töötajate palku riikliku pensionifondi maksete vähenemise võrra.

Sotsiaalkindlustuse reformi komisjoni liige Veiko Tali sõnul ei saa riik eraettevõtete juhte kohustada palku tõstma, kuid eraettevõtjad on sunnitud oma töötajate palku tõstma tööturu surve tõttu. Palgaerinevused põhjustaksid vastasel juhul inimeste voolu erasektorist avalikku sektorisse, lausus Tali.

«Töötajate 8% maks pensionifondi on meile absoluutselt vastuvõetamatu,» ütles ametiühingute keskliidu esimees Raivo Paavo. «Kui selline kokkulepe valitsuse, tööandjate ja töövõtjate vahel saavutatakse, peab toimuma üleriigiline palkade tõstmine, mis on kõikidele ettevõtetele kohustuslik,» lisas ta.

Ühekordne palgatõus on ettevõtetele koormav, mistõttu võidakse palgad paariks aastaks külmutada, lausus Paavo.

Veiko Tali sõnul ei ole kogumispensionifondi makstud 8% palgast maks, sest inimene saab selle raha pensionile jäädes tagasi.

Paavo ütlusel võiks kohustusliku kogumispensioni määra tõsta järk-järgult tingimusega, et ettevõtjad samal ajal palku tõstavad.

Samas ei aita valitsuse, tööandjate ning töövõtjate vaheline kokkuleppe nende sadade ettevõtete töötajaid, kes ametiliitudesse ei kuulu, sest kolmepoolset kokkulepet ei saa neile ettevõtetele kohustuslikuks teha, märkis Paavo.

ASi Klementi töötajate ametiühingu usaldusisiku Mati Posti sõnul ei saa ametiühing ettevõttele töötajate palka dikteerida, kuid läbirääkimiste tulemusena on võimalik töötajate palku ettevõtte võimaluste kohaselt tõsta.

Plastmasstoodete tootmisega tegeleva Rõngu tehase juhatuse esimees Indrek Ojamaa ütles, et tema on nõus töötajatele maksumäära samaks jäädes rohkem palka maksma.

Ka sillaehitusettevõtte Via Pont peadirektori Väino Hallikmägi sõnul püüab firma töötajate reaalpalga stabiilsena hoida.

Tööandjate ja tööstuse keskliidu tegevdirektori Enn Pärna sõnul saab Eesti ettevõtjaid kohustada palku tõstma tööandjate ja töövõtjate vahelisi suhteid reguleeriva seadusega. Tööandjate ja töötajate õigusi, kohustusi ja vastutust käsitleva seaduse eelnõu ootab rahvusvaheliste ekspertide hinnangut ning peaks jõudma valitsusse septembris, lausus Pärn. Läbirääkimised valitsuse, ettevõtjate ja ametiühingutega pensionireformi teostamise osas algavad 26. augustil. Valitsuse kava kohaselt käivitub kogumispensionisüsteem 2001. aastast. Kogumispensionimaksed on esialgu tulumaksuvabad. Tulumaks tuleb tasuda pärast raha väljavõtmist fondist.