Ettevalmistus uueks tõusuks

Eesti suuremad pangad on viimastel kuudel mitmel korral alandanud eluasemelaenu intressi. Nüüdseks on eluaseme ostuks raha laenamine muutunud isegi odavamaks kui 1997. aasta buumi aegadel.

Kuigi inimesed on eluaseme ostmisel märksa konservatiivsemad kui kaks aastat tagasi, viib laenuprotsendi märgatav alanemine ostuhuvi suurenemisele ning sellele järgneb peatselt ka hinnatõus. Hindade olulist kallinemist siiski oodata ei ole, kuna kiirete muutuste ajad Eesti kinnisvaraturul on möödas. Uue eluaseme on juba muretsenud suur osa laenuvõimelistest inimestest, lõppenud on kiire palgatõus.

Soodsamad laenud on kinnisvaraturgu juba praegu sedavõrd mõjutanud, et suvekuudel pole tehingute arv erinevalt eelmistest aastatest vähenenud.

Hansapanga ja Ühispanga järjestikused laenuprotsendi alandamised on viinud olukorrani, kus peamiseks laenamist takistavaks asjaoluks jääb palga suurus. Selle näitaja osas pole kumbki pank olulisi järeleandmisi teinud, nii hoitakse klientuur korraliku teenindusvõimega.

Kuna palgad praegu ei tõuse, siis ei suurene ka laenuvõimeliste klientide arv. Kinnisvaraturu aktiviseerumise toovad seetõttu kaasa eelkõige need inimesed, kes juba varem olid võimelised laenu saama, kuid kõrge intressimäära tõttu olid laenamise edasi lükanud.

Kogu eelnev jutt kehtib loomulikult vaid nende piirkondade osas, kus eluasemed on piisavalt kallid, et nad laenu tagatiseks kõlbavad. Paljudes väikelinnades toimub valdav osa tehingutest sularaha eest ning laenuprotsentide muutusel kinnisvaraturule mõju pole.