• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kvaliteedist ja pensionisüsteemi reformist

    Enne kui hakata rakendama kohustuslikku pensionikindlustust, tuleb korrektselt lõpetada pensionikindlustuse nn III sammas ehk vabatahtlik pensionikindlustus. Kui täna on maksusoodustus pensionikindlustuse tegemiseks üksikisikutele, siis tuleb samasugune võimalus -- nii on see kõigis arenenud riikides -- anda ka tööandjatele. See tähendab, et kui tööandja teeb töötaja kasuks pensionikindlustuslepingu või ostab pensionifondi osakuid, siis seda ei käsitleta erisoodustusena, vaid vabastatakse täiendavast tulumaksust. Muide, Lätis töötab selline süsteem edukalt.
    Enamgi veel, siin peitub võimalus mõistlikult lahendada sooduspensionide probleem, sest tulumaksust vabastamisele võib lisada ka osalise sotsiaalmaksust vabastamise. Sotsiaalmaksust vabastamise võib siduda töötingimustega ettevõttes. Teisisõnu -- jälgides sotsiaalse õigluse põhimõtteid, eripensionide või erisoodustuste koormust, jaotatakse sotsiaalmaks tootja ja tarbija vahel.
    Teiseks tuleb tunnistada, et pensionifondide seadus ei sisalda neid elemente, mis reeglina on pensionifondide tunnusteks. Näiteks ei saa selgust, kuidas inimesed saaksid fondist kätte raha eluaegse pensionina nii, et vahepeal ei tekiks kiusatust seda korraga ära kulutada. Või kui räägime perekesksest ideoloogiast, siis kuidas tagada näiteks toitjakaotuspensioni, kuidas käituda vahepealse võimaliku invaliidistumise puhul jne. Seega on pensionifondide seaduse kohendamine kohustuslik eeltingimus mistahes järgmise sammu sooritamisel.
    Vabatahtlik kindlustamine või fondiosakute soetamine on hädavajalik eelnev kogemus kohustusliku süsteemi käivitamisel. Pensioniressursi haldamine, personaalsete arvete pidamine, usaldusväärsuse tagamine on kategooriad, mida ei saa poliitiliste otsustega kohustada ega tagada.
    Kolmandaks tuleb veidi mõelda, mida toob kaasa elanikkonna vananemine. Kas prioriteetne probleem on avaliku ressursi vähenemine riiklikeks rahalisteks sotsiaalkindlustushüvitisteks (pensionid, lastetoetused, tööpuudus, kutsehaigused) või vajab vananev elanikkond mingeid teisi avalikke teenuseid veelgi enam? Julgen väita, et tulevikus pole meil peamine probleem avaliku ressursi puudumine pensionide maksmiseks, vaid ressursi leidmine tervishoiuteenuste osutamiseks vanuritele ja tööealisele, kuid töövõimetule elanikkonnale. Nende tervishoid on märkimisväärselt kallis.
    Kui selline ennustus peaks osutuma tõeks, siis peab tegelema ikkagi sotsiaalkindlustusliku süsteemiga tervikuna, mitte üksikküsimustega. Vaieldamatult tuleb pensionisüsteemi edasi arendada, kuid on vaja ka varasemad poliitilised otsused käivitada ja kvaliteetselt ellu viia.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.