Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enamusvalitsus on Läti majandusele hea enne
Uue valitsuse üks akuutsemaid ülesandeid on eelarvekulude kärpimine. Ehkki ebapopulaarne, on samm välisturgude usalduse säilitamiseks hädavajalik. Niisamuti kui erastamise jätkamine -- praegu vähemalt paistab nii, et valdav osa poliitikuid on protsessi kiirendamise poolt. Läti Merelaevanduse osas võivad erastamistingimused selguda juba augustis ning Latvenergo ja Lattelekomi jaoks aasta jooksul.
Jätkub ka 1998. aastal alanud pangandussektori konsolideerumine.
Ma ei usu küll, et pankade arv selle aasta jooksul märkimisväärselt väheneb. Samas on suure eelarvepuudujäägiga valitsusel käed seotud ning kulutamine piiratud.
Siiski tuleb pangandussektorit vaadata tervikuna. Riskid pole kuhugi kadunud ning kardan, et konsolideerumisprotsessi jooksul ootab meid ees veel mitu valulist üllatust. Ning ma ei pea sugugi siinjuures silmas Läti kõige väiksemaid panku.
Rigas Kommercbanka saatuse otsustamisega ei saa rohkem viivitada. Muidu ei tooks see muud kui vaid uusi kulutusi.
Leian endiselt, et pank tuleks pankroti asemel päästa. Samal arvamusel on ka enamik osapooli. Kevadest (õigemini küll juba läinud aasta sügisest) saadik on valitsus ja keskpank panka pumbanud lisaraha ja kulutanud töötunde. Nii on imelik, et nüüd järsku öeldakse panga viimaseks lootuseks olevat selle klientide toetus.
Minu meelest on nüüd juba hilja taganeda. Pealegi aitaks positiivne otsus vältida kriitikat ning olukorda pangandusturul stabiliseerida.
Viimastest arengutest on Läti jaoks positiivne veel Euroopa Liitu siirduva ekspordi suurenemine.
Kui nii edasi läheb, võib SKT kasv sellel aastal isegi plussi jääda. Ja siin tuleb kindlasti kasuks tugev enamusvalitsus, kellel on oma plaanide teostamiseks parem positsioon ja rohkem kaalu.
Autor: Ando Muldre