Juuli lõpus teatavaks tehtud kohtuotsus puudutab paljusid pankrotistunud panga võlgnikke. Pankrotipanga esindajad nõuavad viivise tasumist 1998. aasta suvekuude eest, mil Maapanga kontod olid suletud ning uusi kontonumbreid Hansa- või Ühispangas ei olnud võlgnikele teatatud.

Kohus jättis rahuldamata Maapanga hagi laenaja Igor Pissarevi vastu 4454 krooni nõudmise osas ja tunnistas pangapoolse laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise ja viiviste arvestamise kehtetuks.

Laenaja esindaja Ifret Mamedgusseinov ütles, et Maapangalt litsentsi äravõtmise järel 1998. aasta juunis oleks pank pidanud kohe taotlema laenulepingu muutmist konto osas, kuhu võlgnevus tasuda. Panga sellesisulist teatist 1998. aasta septembrist ei saa tema sõnul aga lepingu muutmiseks lugeda, sest muudatus eeldaks poolte kirjalikku kokkulepet.

Maapanga pankrotihaldur Helmut Pikmets ütles, et 1998. aasta suvekuudel oleks võlgnikud pidanud tasuma oma laenu tagasimaksed Maapanga korrespondentkontole Eesti Pangas või deponeerima vajaliku rahasumma notari juures, et oma kohustused täita. Ta ei nõustunud Ida-Viru maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja ütles, et pank kaebab otsuse kindlasti edasi. Pikmets kinnitas, et pangalt litsentsi äravõtmise järel katkestasid paljud võlgnikud oma kohustuste õigeaegse täitmise ja pank nõuab neilt nüüd selle eest laenulepinguga ette nähtud viivist.

ERA Panga pankrotihaldur Urmas Tross kinnitas nii praegustele kui Tartu Kommertspanga pankroti kogemustele toetudes, et panga pankrotistumisel tekib paljudel võlgnikel psühholoogiliselt selline moment, et «mis nüüd minagi nii kangesti maksma pean». Tross ütles, et kohe ERA Panga pankrotimenetluse alguses teatati kirjalikult kõigile võlgnikele, kuhu jätkata maksmist. Ta ütles, et kui ka pank ei oleks võlgnikele pankroti käigus toimunud muutustest teatanud, on see siiski kliendi asi oma kohustuste täitmise pärast muret tunda. «Kui ei ole teatatud, võib mingi perioodi eest viivise nõudmine olla siiski vaieldav,» nentis Tross.