5 august 1999

Ministeeriumidel tuleb kulusid veel kärpida

Rahandusministeerium prognoosib praegu järgmise aasta sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 4,0--4,5 protsenti. Varem arvestas valitsus protsendi võrra suurema kasvuga ning kavandas sellest lähtuvalt eelarvet, mille maht jääks 17,7 miljardi juurde ehk ligikaudu tänavuse kärbitud eelarvega samale tasemele.

Valitsuse pressibüroo direktor Kaarel Tarand ütles eile, et valitsus arutas järgmise aasta eelarvet teisipäevaõhtusel kabinetiistungil. «Üks kindel põhimõte on see, et igal juhul teeb valitsus järgmiseks aastaks tasakaalustatud eelarve. Teine asi, mis jäi veel lahtiseks, on küsimus, kuidas olukorras, kus suurem osa eelarvest on kaetud seadustega ette nähtud kohustustega, saab üldse koalitsioonilepingut realiseerida ja kas poliitika tegemiseks leidub vaba raha. Suur poliitiline küsimus, millest sõltub ka järgmise aasta eelarve, on ettevõtte tulumaks. See küsimus delegeeriti tagasi koalitsiooninõukogule,» rääkis ta.

Koalitsiooninõukogu hakkab ettevõtluselt tulumaksu kaotamise küsimusele lahendust otsima esmaspäeval. «Nõukogu otsus on valitsusele eeskirjaks edasiste otsuste langetamisel,» märkis Tarand.

Teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni sõnul on esialgse eelarve kärpimiseks päevakorras mõlemad variandid -- koos ettevõtte tulumaksuga ja ilma. «Minimaalselt tuleb riigi eelarvet kärpida 500 miljoni krooni võrra, « sõnas ta.

Teede- ja sideministeeriumi eelarves näeb Jürgenson kokkuhoiuvõimalusi eeskätt administratiivkulude pealt. «Kuigi meie eelarve vähenes võrreldes eelmise aastaga juba esialgse variandi kohaselt, siis teede finantseerimine tegelikult suureneb,» lausus ta.

Samas ütles Jürgenson, et rahapuudus sunnib ilmselt edasi lükkama teedeseaduse rakendamise, mille kohaselt peaks järgmisest aastast 75 protsenti mootorsõidukiaktsiisist minema teedeehitusse. «Kuna järgmise aasta eelarve on pingeline ja teedeseadust ilmselt ellu rakendada ei saa, siis teen ettepaneku see edasi lükata või rakendada seda etapiviisiliselt,» lausus Jürgenson. Ta lisas, et teeb valitsuskabinetile ettepaneku võtta teede taastusremondiks täiendavat laenu 50--90 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul sunnib korrigeeritud majanduskasvu prognoos eelarvemahtu sõltuvalt ettevõtte tulumaksu osas langetatavast otsusest vähendama kas 2 või 9 protsenti.

Vaariku sõnul arvestas rahandusministeerium juba eelarve kavandamist alustades võimalusega, et järgmise aasta majanduskasv võib jääda viiest protsendist madalamaks.

«See ei tabanud meid ootamatult. Teatud võimalused eelarve vähendamiseks on sinna algusest peale olnud sisse planeeritud,» ütles Vaarik.

Rahandusministeerium peab riigi järgmise aasta eelarve projekti valitsusele esitama 17. augustiks.

Autor: Henrik Ilves

Hetkel kuum