• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naftajõed kuivavad kokku

    Eesti vedelkütuse transiidi kuldaeg võib lõppeda pärast 15. augustit, kui ilmnevad Venemaa valitsuse otsuse mõjud ja naftatoodete vedu läbi Eesti väheneb, ütles reedel Eesti suurima kütusetransiidiettevõtte Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas. Asjatundjate hinnangul võib naftatransiit väheneda isegi kuni 50 protsenti.
    Tallinna Sadam töötles eelmisel aastal 11,1 miljonit tonni vedellasti, mille vähenemine poole võrra paiskaks Eesti kütusetransiidi tagasi 1996. aasta tasemele. Tallinna Sadam töötles siis 5,8 miljonit tonni naftasaadusi.
    Luukas viibis laupäeval Moskvas, et selgitada tekkinud olukorda. «Hindan võimalust, et ekspordipiirangud muudetakse, suureks, sest nafta ekspordiga on seotud olulised välistarnete lepingud,» ütles ta reedel. «Praegu on Venemaa sisetarbijate maksevõime puudulik ning eksport käivitub niikuinii taas, kui kütusefirmade mahutid täis saavad.»
    Pühapäeval, pärast Moskvast naasmist ütles Luukas, et tema ettevõtet nafta ekspordi piirang oluliselt ei puuduta, sest Pakterminal hangib masuuti Leningradi oblasti Kiri?i naftatehasest. «Kiri?i tehas on viimasel ajal oma toodangut oluliselt suurendanud ning Leningradi oblast on kütustega hästi varustatud,» ütles ta. Selle aasta esimese seitsme kuuga transportis Pakterminal ligi 5 miljonit tonni naftatooteid, juulis vedas Pakterminal rekordilise koguse -- 0,828 miljonit tonni naftat.
    Eesti ühe juhtiva kütteõlitransiidifirma, ASi E.O.S. juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer ütles reedel BNSile, et praegu saadavad koostööpartnerid tema ettevõttele masuuti vastavalt kokkulepetele, kuid Venemaa radikaalne otsus võib Eesti naftafirmasid tõsiselt lüüa. «See on väga keeruline majanduslik ja logistiline probleem,» märkis Lugtmeijer.
    «Meeldiva õppetunni said kõik, kes arvasid, et transiidi maht jääbki pidevalt kasvama -- maailmamajanduse seisukohalt on transiit sekundaarne protsess,» ütles Luukas.
    2005. aastani Venemaa toornafta eksport oluliselt ei suurene, sest Venemaa siseturul alanud kasvu tõttu kodumaine tarbimine suureneb, Eestis transiidi kasvu pole oodata, selgitas Luukas.
    Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch ütles reedel, et ta ei saa vähese informatsiooni tõttu Venemaa valitsuse kütuse eksportimise piirangut kommenteerida.
    Eesti Raudtee vedas tänavu aasta esimesel poolel kaupu 17 miljonit tonni, millest üle poole ehk 8,78 miljonit tonni moodustasid naftasaadused.
    Laupäevases Eesti Päevalehes teatas Eesti Raudtee erastamiskonkursil osalemisest loobumisest USA raudteekontsern OmniTRAX. Luukase sõnul oli Venemaa valitsuse otsus kainestavaks signaaliks nendele, kes tegelesid Eesti Raudtee erastamisega, sest raudteevedude mahu suurenemine toimus viimastel aastatel peamiselt naftasaaduste arvel.
    Venemaa valitsus otsustas juuli lõpus keelata 1. augustist kuni 1. detsembrini täielikult bensiini ekspordi ja vähendada 70 protsendi võrra masuudi ja diislikütuse eksporti, sest kodumaise tootmise elavnemine ja kütusehindade kunstlikult madalal hoidmine põhjustas Venemaal kütusekriisi.
    Kütusetootmine kasvas selle aasta esimesel poolel Venemaal 4 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga, kuid eksport kasvas 16 protsenti. Vene kütusemagnaatidel oli kasulikum kütust eksportida pidevalt tõusvate hindadega välisturule kui administratiivsete meetoditega madalal hoitavate hindadega koduturule.
    Kütusehindade vaba kujunemist pidurdasid Venemaa võimud, sest Venemaa elanike ostuvõime ei võimalda osta bensiini vabaturu hindadega. Venemaa lõunapiirkondadest autodega koju sõitvad turistid on valmis mustal turul maksma bensiiniliitri eest kuni 30 krooni, samal ajal kui ametlik hind tanklates kõigub Venemaa ajalehe Kommersant andmetel sõltuvalt piirkonnast 2,8--6,3 krooni bensiini A95 liitri eest.
    Kütusepuudus tabas juulis ootamatult mitut Venemaa piirkonda: Jaroslavli, Vladivostokki, Voronezhi ja Habarovskit, samuti Venemaalt bensiini eksportivaid Moldovat, Ukrainat ja Armeeniat. Eelmisel nädalal lõppes bensiin otsa ka Eesti piiri äärses Ivangorodis, vaatamata sellele, et Leningradi oblast kuulus seni bensiiniga hästi varustatud piirkondade hulka.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.