Lootes võita järgmise aasta valimised, surusid vabariiklased kongressis läbi suurima maksukärpe pärast 1981. aastat -- esindajatekoda ja senat võtsid läinud nädala lõpul vastavalt häältega 221:206 ja 50:49 vastu seaduse, mille kohaselt alandatakse järgmise 10 aasta jooksul makse kokku 792 miljardi dollari võrra. Kuna demokraadist president Bill Clinton oli lubanud seadusele veto panna, otsustasid vabariiklased saata selle presidendile alles septembris ja kasutada vahepeal aega seadusele toetuse hankimiseks.

Uus seadus näeb muu hulgas ette alandada kõiki viit üksikisiku tulumaksu määra ühe protsendi võrra ehk kõrgeimat 39,6 protsendilt 38,6-le ja madalaimat 15-lt 14-le. Samuti kahandaks see järk-järgult pärandimaksu, üksikisiku kapitalikasvumaksu ja teeks maksusoodustusi firmadele ja abielupaaridele. Maksude alandamisest tingitud eelarvetulu vähenemise loodavad vabariiklased katta järgmisel kümnel aastal prognoositavast 3000 miljardi dollari suurusest eelarveülejäägist.

Et president Clintoni administratsiooni soovitatud maksude vähendamine umbes 300 miljardit dollari jäi vabariiklaste eelnõule tunduvalt alla, otsustas president enne peatseid valimisi lauda käia uue trumbi ja teatas, et valitsus tahab asuda ennetähtaegselt tagasi ostma suures koguses riigi pikaajalisi võlakirju, mis lisaks kapitali erainvesteeringuteks ja alandaks võlakirjade intresse. Reklaamides võlakirjade ennetähtaegset tagasiostmist alternatiivina maksude alandamisele, ütles president: «Riigi võlakoorma vähendamise tähtsus peredele on võrdväärne maksude kärpimisega sadade ja isegi tuhandete miljardite dollarite võrra, sest väiksemal võlal on märksa väiksemad intressikulud.»

Riigi võlakirjade ennetähtaegne tagasiostmine oleks USAs esmakordne sel sajandil ja tähendaks ühtlasi pööret riigi võlapoliitikas. Clinton loodab oma poliitika tulemusena 1980. aastate rekordsuure riigivõla aastaks 2015 nulli viia ehk kahandada seda järgmise 10 aasta jooksul umbes 1700 miljardi dollari võrra.

Kui praegu tasub rahandusministeerium täissaava tähtajaga võlakirjad uute väiksemate laenudega, siis demokraatide ettepaneku kohaselt on kavas hakata alates tuleva aasta 1. jaanuarist tagasi ostma pikemaid, kõrgema intressiga võlakirju, mille tähtaeg ei ole veel täis.

Rahandusministeeriumi ametniku Gary Gensleri sõnul toimub võlakirjade tagasiostmine sel moel, et ministeerium teatab, mis võlakirju mis koguses ta ostab. Tema sõnul ei ole ükski investor kohustatud võlakirju müüma, nagu ka ministeerium pole kohustatud neid ostma, kui teda pakkumine ei rahulda.

Autor: ÄP