• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võltsoptimism

    Põllumajanduse olukord on katastroofiline. Seda ei saa eitada ka kõige paadunum optimist või pimesi turujõududesse uskuv libaliberaal. Katastroofis ei ole süüdi mitte eelmise aasta vihmad ja tänavune põud. Millise ilma vanajumal annab, sellisega tuleb elada ja töötada. Eesti põllumees on sellega aastasadu toime tulnud. Majandus on aga nagu inimene -- tugeva muudavad ettetulevad raskused ainult tugevamaks, väljakurnatud organismile saab ka pisike lisakoormus eluohtlikuks.
    Eesti põllumajandust on kogu iseseisvusaja jooksul lammutatud ja laostatud, tema elumahlad on otsa lõppemas. Kahe viimase aasta otsetoetused olid nagu süstid märgadesse linadesse mässitud tiisikusehaigele -- ära surra ei lase, aga elujõudu ka tagasi anda ei saa. Väliskonkurentidega normaalseid (võrdseid) konkurentsitingimusi saavutamata ei ole Eesti põllumajandusel võimalik ellu jääda.
    Normaalseid majandamistingimusi (Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tervikliku kompleksi rakendamist) valijatele valimistel ka lubati. Seda nii endise kui ka praeguse valitsuskoalitsiooni parteide poolt. KMÜ ei suutnud aga libaliberaalide obstruktsionismi ja Koonderakonna reetlikkuse tõttu eelmisel valitsemisperioodil seda lubadust täita. Teatepulk läks edasi praegusele valitsuskoalitsioonile. Paraku tahab just põllumehele antud lubadus esimesena väljalunastamist, vastasel korral on pooltele põllumajandustootjatele see suvi viimane.
    Valitsuskoalitsioon näitas oma tegelikku nägu maaelule kohe pärast valimisi. Riigieelarve kärbe suunati eelkõige maaelu vastu -- üldise vähem kui 6protsendilise vähendamise taustal jäi sügavas kriisis siplev põllumajandus ilma ca 20% eelarvevahenditest. Sama poliitikat jätkatakse järgmisel aastal -- eelarve mahu üheprotsendilise kasvu tingimustes tahetakse põllumajandustoetusi vähendada veel 30% (726 miljonilt 505 miljonini). Loogika on lihtne -- kui pooled tootjad lähevad pankrotti, siis tähendab 30% kärbe ju ellujäänutele koguni toetuse suurendamist.
    Eesti põllumees ei taha aga vaikselt ja tsiviliseeritult hinge heita, kuigi koos Eesti libaliberaalidega kiidaks teda selle eest ka Euroopa Liit, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond ja kogu «maailma progressiivne üldsus». Maaelu kriisitoimkond nõuab libaliberaalide nördimuseks hoopiski põllumajanduse surmahaiguse põhjuse -- ebaausa välis- ja sisekonkurentsi -- likvideerimist.
    Kiiresti olgu olla tasakaalutollid ELi subsideeritud toiduainete impordile, riigikogu ja valitsus peavad kohe ja konkreetselt ohjeldama toiduainete töötlejate monopoolse võimu, importtoiduainete kvaliteedikontrollis tuleb sõnamula asendada tegudega, otsetoetusi tuleb vähendamise asemel suurendada. Nõudmisi kavatsetakse mõjusalt toetada massiliste maarahva väljaastumistega.
    Kevadel jõudis valitsuskoalitsioon juba kõigi maarahva esitatud nõudmiste suhtes oma vastuseisu demonstreerida. Mingit maaelu päästmise kavatsust neil ei ole, vastavast abinõude plaanist rääkimata. Majandusliku katastroofi ees seisvale maarahvale otse näkku sülitamiseks valitsuskoalitsioonil ka siiski julgust ei jätku.
    Poliitiliseks pajatsiks muutunud põllumajandusminister Padar leidiski talle omase «väljapääsu» -- kõigest aitab üle optimism. Põllumajanduse kriis olevat Eestis juba möödas -- kriis oligi vaid kurja opositsiooni vastutustundetu väljamõeldis. Toetuste kiire väljamaksmine kompenseerivat ilmastikukahjud -- paarimiljardiline ebaausa kaubanduse tekitatud tulude puudujääk ei vääri tähelepanu. Nelja kuu pärast tõusvat põllumajandussaaduste hinnad normaalseks tootmiseks vajalikule tasemele -- sellest andis teada Padari ilmeksimatu sisemine hääl, sest muid märke ei ole.
    Ja lõpuks trumpäss -- Eesti olevat alustanud ELiga läbirääkimisi Eesti ekspordikvootide suurendamise ja Eestisse suunatavate kaupade subsideerimise lõpetamise üle. Mis delegatsioonid ja kus siiski neid salaläbirääkimisi peavad, nii et riigikogugi sellest midagi ei tea? 14. juunil sai ELi ja Eesti Assotsiatsiooninõukogu selleaastane istung mööda ilma mingeid läbirääkimisi alustamata. Peaminister Laar teatas riigikogu ees otse ja avalikult, et mingeid põllumajandusalaseid läbirääkimisi valitsus ELiga pidada ei kavatse -- selleks puuduvat vajadus. Paanikasse sattunud Padar levitab järelikult võltsoptimismi ehk -- maakeeli öeldes -- lausvalet.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.