Võltsoptimism

Valitsuskoalitsioon näitas oma tegelikku nägu maaelule kohe pärast valimisi. Riigieelarve kärbe suunati eelkõige maaelu vastu -- üldise vähem kui 6protsendilise vähendamise taustal jäi sügavas kriisis siplev põllumajandus ilma ca 20% eelarvevahenditest. Sama poliitikat jätkatakse järgmisel aastal -- eelarve mahu üheprotsendilise kasvu tingimustes tahetakse põllumajandustoetusi vähendada veel 30% (726 miljonilt 505 miljonini). Loogika on lihtne -- kui pooled tootjad lähevad pankrotti, siis tähendab 30% kärbe ju ellujäänutele koguni toetuse suurendamist.

Eesti põllumees ei taha aga vaikselt ja tsiviliseeritult hinge heita, kuigi koos Eesti libaliberaalidega kiidaks teda selle eest ka Euroopa Liit, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond ja kogu «maailma progressiivne üldsus». Maaelu kriisitoimkond nõuab libaliberaalide nördimuseks hoopiski põllumajanduse surmahaiguse põhjuse -- ebaausa välis- ja sisekonkurentsi -- likvideerimist.

Kiiresti olgu olla tasakaalutollid ELi subsideeritud toiduainete impordile, riigikogu ja valitsus peavad kohe ja konkreetselt ohjeldama toiduainete töötlejate monopoolse võimu, importtoiduainete kvaliteedikontrollis tuleb sõnamula asendada tegudega, otsetoetusi tuleb vähendamise asemel suurendada. Nõudmisi kavatsetakse mõjusalt toetada massiliste maarahva väljaastumistega.

Kevadel jõudis valitsuskoalitsioon juba kõigi maarahva esitatud nõudmiste suhtes oma vastuseisu demonstreerida. Mingit maaelu päästmise kavatsust neil ei ole, vastavast abinõude plaanist rääkimata. Majandusliku katastroofi ees seisvale maarahvale otse näkku sülitamiseks valitsuskoalitsioonil ka siiski julgust ei jätku.

Poliitiliseks pajatsiks muutunud põllumajandusminister Padar leidiski talle omase «väljapääsu» -- kõigest aitab üle optimism. Põllumajanduse kriis olevat Eestis juba möödas -- kriis oligi vaid kurja opositsiooni vastutustundetu väljamõeldis. Toetuste kiire väljamaksmine kompenseerivat ilmastikukahjud -- paarimiljardiline ebaausa kaubanduse tekitatud tulude puudujääk ei vääri tähelepanu. Nelja kuu pärast tõusvat põllumajandussaaduste hinnad normaalseks tootmiseks vajalikule tasemele -- sellest andis teada Padari ilmeksimatu sisemine hääl, sest muid märke ei ole.

Ja lõpuks trumpäss -- Eesti olevat alustanud ELiga läbirääkimisi Eesti ekspordikvootide suurendamise ja Eestisse suunatavate kaupade subsideerimise lõpetamise üle. Mis delegatsioonid ja kus siiski neid salaläbirääkimisi peavad, nii et riigikogugi sellest midagi ei tea? 14. juunil sai ELi ja Eesti Assotsiatsiooninõukogu selleaastane istung mööda ilma mingeid läbirääkimisi alustamata. Peaminister Laar teatas riigikogu ees otse ja avalikult, et mingeid põllumajandusalaseid läbirääkimisi valitsus ELiga pidada ei kavatse -- selleks puuduvat vajadus. Paanikasse sattunud Padar levitab järelikult võltsoptimismi ehk -- maakeeli öeldes -- lausvalet.