Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võltsoptimism

    Põllumajanduse olukord on katastroofiline. Seda ei saa eitada ka kõige paadunum optimist või pimesi turujõududesse uskuv libaliberaal. Katastroofis ei ole süüdi mitte eelmise aasta vihmad ja tänavune põud. Millise ilma vanajumal annab, sellisega tuleb elada ja töötada. Eesti põllumees on sellega aastasadu toime tulnud. Majandus on aga nagu inimene -- tugeva muudavad ettetulevad raskused ainult tugevamaks, väljakurnatud organismile saab ka pisike lisakoormus eluohtlikuks.
    Eesti põllumajandust on kogu iseseisvusaja jooksul lammutatud ja laostatud, tema elumahlad on otsa lõppemas. Kahe viimase aasta otsetoetused olid nagu süstid märgadesse linadesse mässitud tiisikusehaigele -- ära surra ei lase, aga elujõudu ka tagasi anda ei saa. Väliskonkurentidega normaalseid (võrdseid) konkurentsitingimusi saavutamata ei ole Eesti põllumajandusel võimalik ellu jääda.
    Normaalseid majandamistingimusi (Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tervikliku kompleksi rakendamist) valijatele valimistel ka lubati. Seda nii endise kui ka praeguse valitsuskoalitsiooni parteide poolt. KMÜ ei suutnud aga libaliberaalide obstruktsionismi ja Koonderakonna reetlikkuse tõttu eelmisel valitsemisperioodil seda lubadust täita. Teatepulk läks edasi praegusele valitsuskoalitsioonile. Paraku tahab just põllumehele antud lubadus esimesena väljalunastamist, vastasel korral on pooltele põllumajandustootjatele see suvi viimane.
    Valitsuskoalitsioon näitas oma tegelikku nägu maaelule kohe pärast valimisi. Riigieelarve kärbe suunati eelkõige maaelu vastu -- üldise vähem kui 6protsendilise vähendamise taustal jäi sügavas kriisis siplev põllumajandus ilma ca 20% eelarvevahenditest. Sama poliitikat jätkatakse järgmisel aastal -- eelarve mahu üheprotsendilise kasvu tingimustes tahetakse põllumajandustoetusi vähendada veel 30% (726 miljonilt 505 miljonini). Loogika on lihtne -- kui pooled tootjad lähevad pankrotti, siis tähendab 30% kärbe ju ellujäänutele koguni toetuse suurendamist.
    Eesti põllumees ei taha aga vaikselt ja tsiviliseeritult hinge heita, kuigi koos Eesti libaliberaalidega kiidaks teda selle eest ka Euroopa Liit, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond ja kogu «maailma progressiivne üldsus». Maaelu kriisitoimkond nõuab libaliberaalide nördimuseks hoopiski põllumajanduse surmahaiguse põhjuse -- ebaausa välis- ja sisekonkurentsi -- likvideerimist.
    Kiiresti olgu olla tasakaalutollid ELi subsideeritud toiduainete impordile, riigikogu ja valitsus peavad kohe ja konkreetselt ohjeldama toiduainete töötlejate monopoolse võimu, importtoiduainete kvaliteedikontrollis tuleb sõnamula asendada tegudega, otsetoetusi tuleb vähendamise asemel suurendada. Nõudmisi kavatsetakse mõjusalt toetada massiliste maarahva väljaastumistega.
    Kevadel jõudis valitsuskoalitsioon juba kõigi maarahva esitatud nõudmiste suhtes oma vastuseisu demonstreerida. Mingit maaelu päästmise kavatsust neil ei ole, vastavast abinõude plaanist rääkimata. Majandusliku katastroofi ees seisvale maarahvale otse näkku sülitamiseks valitsuskoalitsioonil ka siiski julgust ei jätku.
    Poliitiliseks pajatsiks muutunud põllumajandusminister Padar leidiski talle omase «väljapääsu» -- kõigest aitab üle optimism. Põllumajanduse kriis olevat Eestis juba möödas -- kriis oligi vaid kurja opositsiooni vastutustundetu väljamõeldis. Toetuste kiire väljamaksmine kompenseerivat ilmastikukahjud -- paarimiljardiline ebaausa kaubanduse tekitatud tulude puudujääk ei vääri tähelepanu. Nelja kuu pärast tõusvat põllumajandussaaduste hinnad normaalseks tootmiseks vajalikule tasemele -- sellest andis teada Padari ilmeksimatu sisemine hääl, sest muid märke ei ole.
    Ja lõpuks trumpäss -- Eesti olevat alustanud ELiga läbirääkimisi Eesti ekspordikvootide suurendamise ja Eestisse suunatavate kaupade subsideerimise lõpetamise üle. Mis delegatsioonid ja kus siiski neid salaläbirääkimisi peavad, nii et riigikogugi sellest midagi ei tea? 14. juunil sai ELi ja Eesti Assotsiatsiooninõukogu selleaastane istung mööda ilma mingeid läbirääkimisi alustamata. Peaminister Laar teatas riigikogu ees otse ja avalikult, et mingeid põllumajandusalaseid läbirääkimisi valitsus ELiga pidada ei kavatse -- selleks puuduvat vajadus. Paanikasse sattunud Padar levitab järelikult võltsoptimismi ehk -- maakeeli öeldes -- lausvalet.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.