• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubamärgid kodulehel otsapidi välismaal

    Eesti ettevõtjad on avastamas interneti võimalusi oma kaupade ja teenuste pakkumisel. Sellise tegutsemise eelised on ilmsed -- minimaalsete kulutustega on firmadel võimalik oma kaupa või teenust pakkuda praktiliselt kõigis maailma riikides.
    On loomulik, et Eesti pangad leiavad kliente riikidest, kus (elektron)pangateenused pole samavõrd arenenud või kus pankade tegevus on muul moel takistatud.
    Koduleheküljed kätkevad endas ka riske. Interneti rahvusvahelisele iseloomule vastandub kaubamärkide territoriaalsus.
    Eesti ettevõtja koduleheküljel olev pakkumine on kättesaadav ka riigis, kus Eesti ettevõtja kaubamärgiga identne kaubamärk osutub registreerituks teise isiku nimel. Nii võib Eesti ettevõtja tahtmatult osutuda kaubamärgiõiguste rikkujaks selles riigis.
    Seega, enne Interneti eeliste kasutamist peaks ettevõtja arvestama samade reeglitega, nagu mis tahes välisturule minekul:
    - läbi tuleb viia kaubamärgipuhtuse otsing;
    - kaubamärk tuleb registreerida kõigis riikides, kus ettevõtja kaupa või teenuseid pakutakse (loe: kus ettevõtja pakkumine on kättesaadav).
    Meenutan, et Eesti ettevõtjate käsutuses on kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll, mille kohaselt on ühe taotlusega ning mõistlike kulutustega võimalik saada kaubamärgile õiguskaitse paljudes riikides.
    Lõpetuseks -- kuna ettevõtja koduleheküljed on parim info naaberriikide konkurentidele, võib juhtuda, et Eesti ettevõtja avastab välisturule tungides oma kaubamärgi registreerituna sealse konkurendi nimel.
    Et seda vältida, peaks iga ettevõtja juba strateegilise planeerimise etapis määrama, millistes riikides lähema kümne aasta (kaubamärk kehtib üldjuhul niikaua) jooksul kavatsetakse oma toodangut turustada ning milliste kaubamärkide all.
    Autor: Mart- Enn Koppel
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Andris püssi põõsasse ei viska – siit leiad tema uued investeeringud
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Koolitaja: et oma ärist aru saada, tuleb protsessid üle vaadata
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Nädala lood: turud on katastroofi äärel ja vähidiagnoosi saanud omanik otsib edukale firmale ostjat
Sel nädalal kõnetas Äripäeva lugejaid enim aktsiaturgude suur langus, mida analüütikud nimetavad juba pea katastroofiks ning lugu raske vähidiagnoosi saanud ettevõtjast, kes otsib keerulistel aegadel oma edukale firmale ostjat.
Sel nädalal kõnetas Äripäeva lugejaid enim aktsiaturgude suur langus, mida analüütikud nimetavad juba pea katastroofiks ning lugu raske vähidiagnoosi saanud ettevõtjast, kes otsib keerulistel aegadel oma edukale firmale ostjat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.