Kaubamärgid kodulehel otsapidi välismaal

Eesti ettevõtjad on avastamas interneti võimalusi oma kaupade ja teenuste pakkumisel. Sellise tegutsemise eelised on ilmsed -- minimaalsete kulutustega on firmadel võimalik oma kaupa või teenust pakkuda praktiliselt kõigis maailma riikides.

On loomulik, et Eesti pangad leiavad kliente riikidest, kus (elektron)pangateenused pole samavõrd arenenud või kus pankade tegevus on muul moel takistatud.

Koduleheküljed kätkevad endas ka riske. Interneti rahvusvahelisele iseloomule vastandub kaubamärkide territoriaalsus.

Eesti ettevõtja koduleheküljel olev pakkumine on kättesaadav ka riigis, kus Eesti ettevõtja kaubamärgiga identne kaubamärk osutub registreerituks teise isiku nimel. Nii võib Eesti ettevõtja tahtmatult osutuda kaubamärgiõiguste rikkujaks selles riigis.

Seega, enne Interneti eeliste kasutamist peaks ettevõtja arvestama samade reeglitega, nagu mis tahes välisturule minekul:

- läbi tuleb viia kaubamärgipuhtuse otsing;

- kaubamärk tuleb registreerida kõigis riikides, kus ettevõtja kaupa või teenuseid pakutakse (loe: kus ettevõtja pakkumine on kättesaadav).

Meenutan, et Eesti ettevõtjate käsutuses on kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll, mille kohaselt on ühe taotlusega ning mõistlike kulutustega võimalik saada kaubamärgile õiguskaitse paljudes riikides.

Lõpetuseks -- kuna ettevõtja koduleheküljed on parim info naaberriikide konkurentidele, võib juhtuda, et Eesti ettevõtja avastab välisturule tungides oma kaubamärgi registreerituna sealse konkurendi nimel.

Et seda vältida, peaks iga ettevõtja juba strateegilise planeerimise etapis määrama, millistes riikides lähema kümne aasta (kaubamärk kehtib üldjuhul niikaua) jooksul kavatsetakse oma toodangut turustada ning milliste kaubamärkide all.

Autor: Mart- Enn Koppel