Rootsi ja Taani ühendatud

Rootsi krooniprintsess Victoria ja Taani kroonprints Frederik kuulutasid laupäeval toimunud tseremoonial Sundi väinas neid riike ühendava transpordisilla ja -tunneli ehitamise lõppenuks. See tehniliselt keeruline rajatis on Põhjala suuremaid investeerimisobjekte ja läheb kindlalt Euroopa arhitektuuriajalukku. Üldiseks kasutuseks avatakse sild tuleva aasta 1. juulil.

Rajatise maksumus on 31 miljardit Eesti krooni ja see loodetakse tasa teenida umbes 30 aastaga. Kokku 16 kilomeetri pikkune väinaühendus koosneb sillast, mis kõrgub 204 meetri kõrgusel mere kohal ja mille üks osa on maailma pikim, 490meetrine rippsild, ning tunnelist. Seal on neljarealine autotee ja kahesuunaline raudtee, mille tehniline katsetamine nüüd algab.

Peale arhitektuuriväärtuse rõhutavad Rootsi ja Taani silla suurt majanduslikku tähtsust. Kopenhaageni ja selle lähiümbruskonna elanike arv on 1,6 miljonit ja Rootsi Malmö ümbruse elanike arv 700 000. Oma 2,3miljoni elanikkonnaga kuulub Sundi piirkond Euroopa tihedamalt asustatud piirkondade seas 27. kohale, seejuures jõukuselt 11. kohale Zürichi, Birminghami ja Stuttgardi ees.

«Silla potentsiaal on tohutu ja see toob kaasa dramaatilisi muudatusi, eriti Rootsis,» ennustab MeritaNordbankeni ökonomist Anders Olshov.

Praegu kasutatakse Sundi piirkonna majanduslikke võimalusi väga vähe ära, sest kahe riigi vahelised kontaktid on olnud piiratud. Näiteks Malmö ümbruses tegutsevad firmad otsivad personali ja kapitali 600 kilomeetri kaugusel asuvast Stockholmist, selle asemel et seda teha üle väina Kopenhaagenist.

Kahe riigi lähipiirkonna suurt eraldatust näitab töötusstatistika. Kui Taanis on majandusareng viimasel kuuel aastal olnud tormiline ja töötus on alanenud Kopenhaageni ümbruses 12 protsendilt kuuele, siis Malmö kandis on töötus jätkuvalt kaks korda suurem.

MeritaNordbankeni prognoosi kohaselt aitab silla valmimine suurendada Sundi tsooni tööstustoodangut praeguselt 1320 miljardilt Eesti kroonilt 1380 miljardile kroonile. Lisaks hakkab Rootsi valitsus suunama sinna rohkem raha, sest ta pole ilmselt huvitatud, et Malmöst kujuneks Kopenhaageni üks satelliitlinnu. Eks mängi siin oma rolli ka ajalugu, sest teatavasti on Lõuna-Rootsi kolm maakonda kuulunud ajaloos Taani riigi koosseisu. Taani ja Rootsi valitsus loodavad, et praegune sild aitab kahel rahval kunagistest psühholoogilistest barjääridest kergemini üle saada.

Briti majandusleht Financial Times kirjutab oma juhtkirjas, et samal ajal kui Balkani sõda purustas riike ühendavad Doonau sillad, on muu Euroopa saanud pärast Inglismaa ja Prantsusmaa vahelise tunneli ning Rootsi ja Taani vahelise silla valmimist märksa lähedasemaks. Õppetund on selge: ülemandrilised infrastruktuurid on parimad Vana Maailma ühendajad.

Autor: ÄP