Poliitiline kemplemine LASCO erastamise ümber

Valitsus kiitis heaks LASCO erastamistingimused kümne poolthäälega, kolm jäi erapooletuks. Erastamisagentuuri peadirektori Janis Naglise sõnul näitab otsus «poliitilist kokkulepet, mis võimaldab jätkata suurfirmade erastamist».

Tegemist on kompromissvariandiga, sest just Läti majandusministeerium soovitas mitte müüa esimeses voorus LASCO aktsiate kontrollpakki. «Selline lahendus võimaldab riigil saada aktsiate müügist suuremat tulu, sest investorite huvi säilib ka esimese vooru järel,» ütles majandusminister Vladimirs Makarovs.

34% aktsiatest müüakse avalikul enampakkumisel ja 10% kõrgeima pakkumuse tegijale. Kokku loodab erastamisagentuur LASCO müügiga teenida 38,7--50,3 miljonit latti. Aktsiate müügist saadud raha läheb pankrotistunud riigifirmade nõuete rahuldamiseks.

15% aktsiatest müüakse erastamisväärtpaberite eest enne 2000. aasta septembrit. Valitsus otsustas ühtlasi suurendada LASCO töötajatele eraldatud aktsiapaketi neljalt protsendilt kuuele.

Läti Merelaevandus müümise ümber on käinud äge poliitiline võitlus. Ekspeaminister Vilis Kri?topans tunnistas hiljutises teleintervjuus, et tema tagasiastunud kabinet langes just Merelaevanduse erastamise ohvriks. Läti Tee liider Andrejs Pantelejevs jõudis juba ennustada, et Merelaevanduse erastamine võib kujuneda komistuskiviks ka Andris ?kele valitsusele.

Mäletatavasti soovitas Läti erastamisagentuur müüa LASCO enampakkumisel strateegilisele investorile. Seda ettepanekut toetas ka LASCO president Andris Klavin?, vaatamata sellele, et müügi hetk pole soodne, sest maailma aktsiaturgudel on merelaevandusfirmade aktsiad praegu väga madalal. Andris ?kele Rahvapartei toetas samuti erastamisagentuuri ettepanekut, kuid Läti Tee hääletas eelmisel nädalal selle vastu.

Läti seimis esindatud kõigi poliitiliste erakondade juhid tunnistavad, et merelaevanduse erastamine puudutab riigi suuremate finants- ja majandusgrupeeringute huve.

Põhiline võitlus käib Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsi juhtiva naftagrupeeringu ja peaminister Andris ?kele juhitava toiduainetööstusgrupeeringu vahel.

Lätit iseloomustab Ventspilsi linnapea Lembergs toiduainetööstuskontserni Ave Lat Grupa (ALG) filiaalina. Ave Lat Grupa kuulub peaminister ?kelele. «Praegune riigi majandusolukord ei anna alust optimistlikeks prognoosideks. Kuni peaminister Andris ?kele ei ole oma võlgu ära maksnud, peab ta Lätit oma Ave Lat Grupa filiaaliks, mida ta võib oma voli järgi käsutada,» teatas Lembergs üleeile. Tuues ettekäändeks riigi ebastabiilse majandusolukorra, andis ta korralduse hoida linna raha ainult dollarites.

Ventspilsi linnapea korraldust nimetas peaminister ?kele rahvusvaluuta tahtliku stabiliseerimise katseks. Et pareerida Lembergsi süüdistusi seoses ALGga, tegi peaminister audiitorfirmale PricewaterhouseCoopers korralduse anda tema varad Ave Lat Grupas haldamiseks üle sõltumatule haldurile, kellele finantsasjade üleandmise järel ei saa ?kele ALG otsuste tegemist mõjutada.

Lembergsi väitel on tal infot, mis puudutab ?kele huve Läti sadamates. Tema väitel piirdub ?kele huvi ainult Riia sadamaga ning teravilja ja külmveostega.

Autor: ÄP