Pärast mitu aastat kestnud kiiret majanduskasvu, mis aastas küündis kuue protsendini, kahanes Türgi sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu esimeses kvartalis koguni 8,5%. Türgi eksporti on kahandanud Aasia ja Venemaa majanduskriis ning väliskapital on riigist pagenud poliitiliste rahutuste tõttu. Türgit külastavate turistide arvu on tänavu suvel kahandanud kurdide liidrile Öcalanile mõistetud surmanuhtlus, mis vallandas kurdide meeleavaldused.
Koalitsioonivalitsusel tuleb kärpida suureks paisunud eelarvepuudujääki, jätkata erastamist ning majandusreforme, mis IMF ja Maailmapank on seadnud laenu tingimuseks. On selge, et maavärina tagajärgede likvideerimine halvendab Türgi olukorda lähiajal märgatavalt.
Sadakond kilomeetrit Istanbulist kagu pool asuvas Izmiti linnas asuvad paljud auto- ja naftatööstusettevõtted. Suuri purustusi on Pirelli rehvitehases ja Türgi Gölcuki mereväebaasis Marmara merel. Riikliku Tuprase firma Yarimca naftatöötlemistehases kestis naftatsisternide põleng mitu päeva. Varasemate plaanide kohaselt kavatses valitsus Tuprase aktsiatest 20--30% müüki panna tuleva aasta algul. Yarimca annab 36% riigi naftatöötlemismahust ja Türgi ekspertide hinnangul ulatuvad kahjud ligi 40 miljardi Eesti kroonini ja taastustööd võivad kesta kuni neli aastat.
Surnute arv, mis teadaolevatel andmetel küünib üle kolme tuhande, võib kahekordistuda, kui kõik ohvrid rusude alt välja kaevatakse. Gölcuki, Bursa, Eskisehiri, Bolu ja Yalova linnas on tuhandeid elumaju rusudes ja kümned tuhanded inimesed peavarjuta. Moslemimaailma kultuuri tõttu on eraisikutest vähesed kindlustatud.
Paremini on kindlustatud ettevõtted. Kindlustusfirma Aoni andmeil kaetakse Izmiri piirkonna tööstusfirmade kahjustusest ligi 90%. Põhilised kahjutasujad on rahvusvahelised kindlustusfirmad Swiss Re, Munich RE ja Lloyd's ja Türgi Milli Re.
Türgit kummitab ka poliitiline ebastabiilsus. Kevadel moodustatud koalitsioonivalitsusele, kuhu kuuluvad peaminister Bülent Eceviti Demokraatlik Vasakpartei (DSP), paremäärmuslik Rahvuslik Aktsioonipartei (MHP) ja konservatiivne Isamaa, ei ennustata pikka iga, ehkki neile kuulub 550 parlamendikohast 351.
Parlament on äsja vastu võtnud konstitutsiooniparandused, mis avavad tee erastamisele ja välisinvesteeringutele. Vastu on võetud uued maksuseadused, mis peaksid ohjeldama mahukat varimajandust. Vahetult enne maavärinat võttis parlament vastu ka uue pensioniseaduse, mis tõstis meeste pensioniea 60-le ja naistel 58 aastale. See peaks aitama vähendada eelarvepuudujääki ja parandama sotsiaalkindlustust.
Autor: ÄP