• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korteriomand ka mitteeluruumile

    Korteriomandiseadus ei keela seada korteriomandit lisaks eluruumidele ka mitteeluruumidele, näiteks äripindadele või isegi rõdudele ja keldritele.
    Eelkõige on korteriomandeid lisaks eluruumidele seatud uutes hoonetes asuvatele äripindadele. OÜ Hovard müügijuhi Tarmo Villemsi sõnul on näiteks Nõmme Majas kõikidele äripindadele seatud eraldi korteriomandid.
    Kuna seadus seda otseselt ei keela, on mõned omanikud seadnud korteriomandi näiteks rõdule, millele pääseb mitmest korterist, et see eraldi maha müüa. Enne tehingu sõlmimist peaks klient seetõttu hoolikalt kontrollima, mida ta tegelikult omandab.
    Eestis praegu kinnistusraamatusse kantud koetrteriomandid on tekkinud peamiselt kahel viisil.
    Klassikalise variandi puhul jagab omanik korteriomanditeks talle kuuluva kinnisomandi, mille esemeks on maatükk koos sellel oleva või ehitatava ehitusega.
    Omandireformi käigus kujundatakse korteriomanditeks (erastades elamute alust maad) vallasasjana erastatud eluruumid või elamuühistu hooned.
    Probleemid seoses mitteeluruumide seadmisega korteriomandiks võivad eelkõige tekkida klassikalise variandi puhul, kui omanik jagab korteriomanditeks uue kinnisomandi.
    Praegu on väljatöötamisel uus korteriomandiseaduse eelnõu, mille vastuvõtmise järel võivad praeguse seaduse põhimõtted mõnevõrra muutuda.
    Korteriomandit ostes tasuks silmas pidada, et korter reaalosana ei ole iseseisev. Sellega käib kaasas kaasomand maatükile ning hoone nendele osadele, rajatistele ja seadmtele, mis ei ole ühegi teise korteriomandi reaalosaks ega kuulu kolmandatele isikutele.
    Seega oleks soovitav tutvuda nii kinnistusraamatu, hoone plaani kui ka kõigi oluliste konstruktsioonide tehnilise seisundiga, et teada saada, mida tegelikult omandatakse.
    Kuigi korteriomandi omandamisel tundub kõige tähtsamana konkreetne korter või bürooruum, selle suurus jmt, on juriidiliselt väga oluline kaasomandiosa, mille haldamise, heakorrastamise, püsimise jm-ga seotud kulutusi peavad korteriomandite omanikud ühiselt kandma.
    Keldritele, katlamajadele ja rõdudele eraldi korteriomandi seadmine praegu kehtiva seaduse järgi absoluutselt välistatud ei ole. Kui tekib mingi absurdne korteriomand ja selle omanik kahjustab teiste omanike õigusi, tuleks neil, kelle õigusi on rikutud ja kellel ei õnnestu kokkulepet saavutada, kohtusse pöörduda.
    Oleme vormistanud eraldi korteriomanditena büroopindu, sama on teinud ka teised kinnisvaraarendajad.
    Mõiste «korteriomand» viitab küll eluruumile, kuid see on üks paremaid viise määratleda seaduse järgi reaalosa ehitisest ja mõttelise osa maast.
    Korteriomandi seadmine äripindadele on otstarbekas, kuna see ei anna ostueesõigust, mis kehtib mõtteliste osade puhul. Omanikul on tulevikus iga hetk vaba õigus kiiresti omand müüa.
    Inimeste psühholoogias tekitab mõiste «mõtteline osa» sageli kahtlusi, korter või mõni teine objekt ei ole nii selgelt defineeritud kui korteriomandi puhul.
    Kui maaküsimused on korras, siis ei võta korteriomandi seadmine kuigi kaua aega.
    Kuigi põhimõtteliselt on võimalik seada korteriomandit ka rõdule või keldrile, on minu hinnang sellisele omanikupoolsele tegevusele negatiivne, kui potentsiaalset ostjat enne tehingu toimumist asjaoludest ei teavitata. Probleem pole seaduses, vaid inimeste käitumises.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Renault' lahkumise järel vuravad Moskva tehasest välja Moskvitšid
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.