Erik Samel • 22. august 1999 kell 22:00

Raskustes ettevõte vajab saneerimist

Saneerimise peale peaks omanik hakkama mõtlema näiteks siis, kui tal tekib kahtlus, kas õiged inimesed teevad ettevõttes õigeid asju.

Sageli on probleemiks, et tippjuhtkond teeb ära keskastme juhtide töö, millega need ei saa hakkama. Juhtkonnal on siis niivõrd palju tegemist «tulekahjude kustutamisega», et pole aega tegeleda ettevõtte strateegia arendamisega.

Saneerimisega on võimalik muuta paljusid ettevõtte tegevuse tahke alates kahjumiga töötavate üksuste likvideerimisest kuni uute palga- ja boonussüsteemide ning ametijuhendite väljatöötamiseni.

Vajadus saneerimise järele tekib enamasti juhtkonna tegevuste või tegematajätmiste tõttu, kusjuures reeglina juhtkond sellest ise aru ei saa. Juhtkond süüdistab tavaliselt majandusolukorda, konkurente vms.

Probleemide lahendamiseks on vaja aktiivseid omanikke. Enne saneerimisprotsessi peab omanik otsustama, kas panna ametisse uus juht või usaldada saneerimine ettevõtte senise juhi hooleks. Enamasti on otstarbekas juht välja vahetada.

Saneerimiseks redefineerisime ettevõtte tegevusvaldkonnad. Tavaliselt tähendab see loobumist mõnest tootegrupist või tütarfirmast, mõnikord on kasulik uusi tegevusvaldkondi lisada.

Eesti on asunud kiiresti areneva majanduse keskkonnas ja seetõttu tekib palju probleeme organisatsiooni juhtimisel, infotehnoloogia vallas, infovahetusel, töötajate motivatsioonis.

Tellisime oma ettevõtte saneerimise eelmisel aastal, kuna polnud kindel, kas kõik firma töötajad olid oma õigetel ametipostidel.

Sageli ettevõtte seest probleemide vaatamine ei anna kõige õigemat pilti ning kasulikum on leida väljastpoolt ettevõtet professionaalset abi.

Pärast saneerimist on meie firma palju efektiivsem, osadel inimestel tuli firmast lahkuda. Panime paika uue motivatsioonisüsteemi, mis on tähtis tegur kogu firma eksisteerimisel ja juhtimisel. Täiesti uutel alustel hakkasime välja arendama firma infotehnoloogiat.

Info liikumine ettevõtte sees on muutunud tunduvalt kiiremaks. Alati saab info vallas küsimusi paremini korraldada, aga saneerimisega saime teatud asjad konkreetsemaks.

Minu hinnangul tuleks kiiresti arenevas majanduskeskkonnas ettevõtte tegutsemise alused üle vaadata iga kahe-kolme aasta tagant.

Saneerimisprotsess koosneb kolmest põhietapist:

- firma olukorra põhjalik analüüs;

- muutuste ettevalmistamine ja esilekutsumine;

- esilekutsutud muutuste süstemaatiline juurutamine.

Saneerimise põhieesmärk on firma tegevuse efektiivistamine. Sõltuvalt firmast muudetakse vajadusel olemasolevat juhtimisstruktuuri(sh üksuste ühendamine ja likvideerimine), eemaldatakse infoblokeeringud ja juurutatakse tõhus infoliikumise skeem, määratakse optimaalne personali hulk ja hinnatakse personali sobivust ametikohtadele, suunatakse aktiivselt juhtide tööd jne.

Firmasiseste muutuste esilekutsumiseks peab juhtkond:

- aktsepteerima muutuste vajalikkust;

- selgitama töötajatele muutuste sisu ja eesmärki;

- soovitavalt kasutama erapooletuse huvides firmavälist konsultanti;

- olema valmis lühiajaliseks muutuste protsessist tingitud tagasiminekuks;

- tahtma olukorda süstemaatiliselt ja järjepidevalt parandada;

- olema valmis tegema vajadusel muutusi ka juhtimises.

Hetkel kuum