Raskustes ettevõte vajab saneerimist

Saneerimise peale peaks omanik hakkama mõtlema näiteks siis, kui tal tekib kahtlus, kas õiged inimesed teevad ettevõttes õigeid asju.

Sageli on probleemiks, et tippjuhtkond teeb ära keskastme juhtide töö, millega need ei saa hakkama. Juhtkonnal on siis niivõrd palju tegemist «tulekahjude kustutamisega», et pole aega tegeleda ettevõtte strateegia arendamisega.

Saneerimisega on võimalik muuta paljusid ettevõtte tegevuse tahke alates kahjumiga töötavate üksuste likvideerimisest kuni uute palga- ja boonussüsteemide ning ametijuhendite väljatöötamiseni.

Minu hinnangul tuleks kiiresti arenevas majanduskeskkonnas ettevõtte tegutsemise alused üle vaadata iga kahe-kolme aasta tagant.

Saneerimisprotsess koosneb kolmest põhietapist:

- firma olukorra põhjalik analüüs;

- muutuste ettevalmistamine ja esilekutsumine;

- esilekutsutud muutuste süstemaatiline juurutamine.

Saneerimise põhieesmärk on firma tegevuse efektiivistamine. Sõltuvalt firmast muudetakse vajadusel olemasolevat juhtimisstruktuuri(sh üksuste ühendamine ja likvideerimine), eemaldatakse infoblokeeringud ja juurutatakse tõhus infoliikumise skeem, määratakse optimaalne personali hulk ja hinnatakse personali sobivust ametikohtadele, suunatakse aktiivselt juhtide tööd jne.

Firmasiseste muutuste esilekutsumiseks peab juhtkond:

- aktsepteerima muutuste vajalikkust;

- selgitama töötajatele muutuste sisu ja eesmärki;

- soovitavalt kasutama erapooletuse huvides firmavälist konsultanti;

- olema valmis lühiajaliseks muutuste protsessist tingitud tagasiminekuks;

- tahtma olukorda süstemaatiliselt ja järjepidevalt parandada;

- olema valmis tegema vajadusel muutusi ka juhtimises.