- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
Veeberite metsafirma 67 hektarit maad Võrtsjärve lähedal niiskel Valguta poldril katavad lõputuna näivates rivides enam kui 120 000 noort kaske ja kuuske.
Keskkonnaamet jõudis pärast tekkinud olukorra menetlemist ja kohapealselt kontrolli nüüd otsusele, et nii see jääda ei saa ning senine kaitstud lindude meelispaik peab välja nägema selline, nagu oli enne suurt istutustööd.
“Istutatud kuused ja kased tuleb sealt kogu ulatuses likvideerida,” kinnitas keskkonnaameti Jõgeva- ja Tartumaa järelevalvebüroo juhataja Dora Kukk.
Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna seisukoht on, et istikute ülesvõtmine peab toimuma esimesel võimalusel lindude pesitusperioodi välisel ajal ehk 1. septembrist tuleva aasta märtsi keskpaigani.
Eemaldada tuleb puud ka endiselt võsastunud alalt, mis on sobilik elupaik seal registreeritud kaitsealustele liikidele, märkis Kukk.
“Piirkond peab säilima rohumaana, mida saab niita,“ ütles ta ja selgitas, et seal pesitsevate lindude jaoks on see oluline, sest nad on põllulinnud, kes pesitsevadki rohumaadel.
Nii leidis keskkonnaamet, et Veeberite perekonna metsafirma Villa Cartelloni metsa istutamine kahjustas rukkiräägu ja rohunepi elupaiku.
Ettevõtte juht Kevin Veeber ei tahtnud otsust kommenteerida.
Villa Cartelloni kuulub perekond Veeberite perekonna firmale Giga AS. Kontsern tegeleb peamiselt puitplaatide, saematerjalide, uste ja akende tootmise, metsamajanduse ja kinnisvaraga.
Väikese trahvi kõrval suurem kahju
Keskkonnaamet on enne puude eemaldamise otsust määranud ettevõttele ka 1200 eurot trahvi, mida Villa Cartelloni püüdis kohtus tulutult vaidlustada.
Äripäev kirjutas aasta tagasi, et puude istutamisega muudeti maa otstarve metsamaaks. Keskkonnaametile selle kohta teatist ei esitatud, nagu peaks hoiualal asi käima. Amet märkis, et looduskaitseseaduse järgi ei või ilma nende nõusolekuta muuta katastriüksuse maa piire ega selle otstarvet.
Istutustööde alla jäävad kaks kinnistut asuvad Võrtsjärve hoiualal, mis kuulub ühtlasi üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.
Suurem osa nende kinnistute alast on registreeritud elupaigaks III kaitsekategooriasse kuuluvale rukkiräägule, suurkoovitajale ja hänilasele, samuti II kaitsekategooriasse kuuluvale rohunepile.
Rukkirääk on ühtlasi nii Võrtsjärve hoiuala kui ka Võrtsjärve linnuala kaitse-eesmärk ning Veeberite krundil asub Valguta poldril oluline rohunepi mänguala.
Luhtunud süsinikuprojekt
Äripäev kirjutas eelmisel aastal, et ettevõte kaalus puude istutamise abil süsinikukrediidi ärist osa saamist, kuid lepinguni asi ühegi vahendajaga ei olnud veel jõudnud. Ettevõtte juht Kevin Veeber aga eitas siis Äripäevale, et neil on selline plaan olnud.
“Nüüd on maailm päästetud ja kliima enam ei soojene,” teatas samas ettevõtet esindanud metsatöödega tegelev Andi Noot sotsiaalmeedias, kui jagas pilte suurest istutustööst, ning viitas, et tegu võiks olla just projektiga süsiniku sidumiseks. Süsinikukrediitide loomise mõtet mainis ettevõte ka keskkonnaametile, kui amet neid rikkumise pärast üle kuulas.
Süsinikukrediitide loomisega tegeleva idufirma Arbonics asutaja Kristjan Lepik ütles eelmisel suvel, et ala Valguta poldril, kuhu perekond Veeberite ettevõte puud istutas, viskas nende tarkvaras kohe püsti punase lipukese, andes märku, et see ala süsinikuprojektiks ei sobi.
Süsinikukrediit on justkui tõend, mis tähistab atmosfäärist eemaldatud 1 tonni süsinikdioksiidi või selle ekvivalenti.
Süsinikukrediitidega kaubeldakse vabatahtlikel reguleerimata turgudel ehk ettevõtted ostavad neid, et järgida ESG poliitikat ja panustada kliimaeesmärkide täitmisesse.
Üks variant selleks on, et kuskile istutatakse mets. Istutatud puud paigutab projekti vedav ettevõte valemisse, et arvutada, kui palju võiksid konkreetsed puud selles asupaigas oma eluea jooksul süsinikku siduda. Iga tonn neelatud süsinikku võrdub ühe süsinikukrediidiga, mida siis saastav ettevõte kas väiksema või suurema hinna eest osta saab. Krediidi ostnud ettevõte ostab sellega endale justkui indulgentsi ja saab paisata atmosfääri samas mahus CO2 või siis hoopis näidata, et ta on selle võrra oma heitmeid hüvitanud.
Maa- ja metsaomanikele on see üks variant, kuidas oma maa pealt tulu teenida.
Seotud lood
Enimloetud
2
6
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele