Eesti ärgu hooligu naabrite kriitikast

Selles mõttes annab Eestist positiivse pildi ka eraisiku tulumaks. On hea, et valitsev paremkoalitsioon jätkab kindlalt proportsionaalset tulumaksusüsteemi, sest soodsad maksud aitavad Eestisse tööle saada näiteks häid välisspetsialiste.

Kindlasti aitab ettevõtte tulumaksu kaotamine hoida seda soodat pilti, mis Eestil õnnestus kujundada 1990. aastatel, ja annab maailmale ühtlasi signaali senise liberaalse majanduspoliitika jätkumisest. On õige ergutada investeeringuid ja majanduskasvu ning innustada inimesi ise toime tulema, mitte abiga arvestama. Mida rohkem ettevõtteid ja investeeringuid, seda rohkem töökohti, üksikisiku tulumaksutulu, seda suurem ostujõud ja käibemaksu laekumine. Seega on praeguse valitsuse poliitikal head majanduskasvu loomise eeldused.

Loomulikult pälvib ettevõtte tulumaksu kaotamine ka kriitikat. Kritiseerijad peaksid vaatama, kui edukad on liberaalse maksusüsteemiga riigid traditsiooniliselt kõrgete maksudega riikidega võrreldes. Esimesi iseloomustab kiire majanduskasv, madal inflatsioon ja väike töötus. Teistel on jätkuvalt suur tööpuudus isegi konjunktuuri paranedes. Selle põhjuseks on struktuuriprobleemid.

Näiteks Iirimaa, kus ettevõtte tulumaks on praegu 27%, on otsustanud selle paari aastaga alandada 12,5-le. Ka Inglismaa on mõnevõrra seda maksu alandanud. Need on riigid, kellel läheb Euroopas hästi. Üldiselt on aga kogu Euroopa Liit (EL) kõrgete maksude piirkond ning näiteks Saksamaal ja Rootsis on ettevõtjad ähvardanud protestiaktsioonidega, kui valitsused selle vastu midagi ette ei võta.

Olles tutvunud reageeringutega Eesti maksureformile, on nende esitajate mõttekäik selge. Põhilised arvustajad on naabrid. Analoogne oli ju meremeeste ja tekstiilitöötajate ametiühingu protest. Osa riikide kriitika tuleneb kartusest, et töökohad kolivad Eestisse. Aga sama asi toimub ELi sees, äsja süüdistas Rootsi Taanit kõlvatus maksukonkurentsis. Eesti ei tohiks lasta end mõjutada ja peaks jätkama oma poliitikat, sest riiki tuleb enne ELi astumist tõmmata võimalikult palju investeeringuid.

Autor: Ando Muldre