Kas Kultuurkapitali erandlik rahastamine on õigustatud?

jaakallik | Jaak Allik | Koonderakonna peasekretär, endine kultuuriminister

Sel juhul ei sõltu see summa igal aastal valitsuse, rahandusministeeriumi ega riigikogu enamuse otsusest ja samal ajal sõltub see riigi majanduse üldisest käekäigust -- kui aktsiisi laekub vähem, siis on ka kultuuri rahastamine selle võrra väiksem. Riik aga ei pea maksma peale seetõttu, et raha laekus vähem, see on nagu üldine õnnetus. Kui see oleks eelarvega teisiti seotud, siis maksude vähema laekumise korral tuleb riigil see number ikkagi ära täita teiste asjade arvel.

See on traditsioon, ka esimese vabariigi ajal rahastati kultuuri samamoodi. See on lihtsasti mõistetav ja paindlik süsteem, ei too riigile asjatuid lisakohustusi. Ja ka majandusega on see konkreetsel määral seotud. On ainus rahastamisjuhtum, mis läheb iga-aastasest valitsusliikmete otsusest mööda, ja las ta siis läheb -- ei pea käima raha klanimas kultuuriministeeriumi ametnikelt ja ministrilt, rahandusministeeriumi ametnikelt ja ministrilt, siis riigikogu rahanduskomisjonilt jne. Meie esivanemad leidsid väga õnnestunud mudeli, mida ei ole mõtet hakata muutma.