Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas Kultuurkapitali erandlik rahastamine on õigustatud?
jaakallik | Jaak Allik | Koonderakonna peasekretär, endine kultuuriminister
Sel juhul ei sõltu see summa igal aastal valitsuse, rahandusministeeriumi ega riigikogu enamuse otsusest ja samal ajal sõltub see riigi majanduse üldisest käekäigust -- kui aktsiisi laekub vähem, siis on ka kultuuri rahastamine selle võrra väiksem. Riik aga ei pea maksma peale seetõttu, et raha laekus vähem, see on nagu üldine õnnetus. Kui see oleks eelarvega teisiti seotud, siis maksude vähema laekumise korral tuleb riigil see number ikkagi ära täita teiste asjade arvel.
See on traditsioon, ka esimese vabariigi ajal rahastati kultuuri samamoodi. See on lihtsasti mõistetav ja paindlik süsteem, ei too riigile asjatuid lisakohustusi. Ja ka majandusega on see konkreetsel määral seotud. On ainus rahastamisjuhtum, mis läheb iga-aastasest valitsusliikmete otsusest mööda, ja las ta siis läheb -- ei pea käima raha klanimas kultuuriministeeriumi ametnikelt ja ministrilt, rahandusministeeriumi ametnikelt ja ministrilt, siis riigikogu rahanduskomisjonilt jne. Meie esivanemad leidsid väga õnnestunud mudeli, mida ei ole mõtet hakata muutma.
Ma ei ole selle poolt, et kultuurilt võetaks raha vähemaks, aga ma olen selle vastu, kuidas seda raha kultuurile jagatakse, minu meelest peab raha eraldamise otsustama riigikogu.
Kultuurile on senine variant -- kindel protsent -- muidugi kasulik, seda kaetakse alkoholiaktsiisist ehk siis teisisõnu -- mida madalamale langeb ühiskond, seda kõrgemale tõuseb kultuur. Väga paljud kiidavad sellist rahastamissüsteemi.
Kui vaadata aga kultuuri rahastamist majanduse seisukohast, siis on see täielik absurd. Riikliku rahaeralduse kõrvale on tekitatud teine riiklik rahaeraldussüsteem, mis kehtib ainult kultuuri puhul, ja raha jagavad need, kes on ise selle saamisest huvitatud. Miks peaks kultuur olema eelistatud kõigile teistele valdkondadele?
Teadusfondilt võetakse ära näiteks 25 miljonit krooni. Kultuur võib-olla suudab jah rohkem kisada ja teda on ka poliitikas rohkem esindatud, aga kas teadus on siis kultuurist vähem oluline.
Traditsioon traditsiooniks, ka tsaariajal olid traditsioonid, kas peame ka neid järgima? Milleks siis üldse omariiklust vaja oli. Aeg muutub ja muutuvad põhimõtted, ka majandusliku efektiivsuse arusaamad.