Meediamonitooringut pakuvad Eestis spetsiaaliseerunud firmad Meedia Monitooring ja Observer. Suhtekorraldusbürood jälgivad üldjuhul ainult oma klientide tegevuse kajastamist ajakirjanduses, kui on selleks soovi avaldatud.
Tabelis on esitatud tuntumad monitooringu pakkujad. Meediamonitooringut saab teha ka iga firma iseseisvalt.
Tabelist on näha, et Eestis ja välismaal kokku on vaid sadakond ettevõtet, keda huvitab süstemaatiline Eesti meedia jälgimine. Observeri müügiesindaja Janek Juhanson ütleb, et Eesti turg on veel toores sellise teenuse jaoks.
Meedia Monitooringu tegevdirektor Sven-Erik Heinsoo on seisukohal, et klientide arv ei anna ülevaadet turul toimuvast, sest klientide arv ja lepingute mahud võivad olla väga erinevad. Nii näiteks on Meedia Monitooringul kliente, kes osatavad monitooringuteenuseid 40 000 krooni eest kuus, ning neid, kes jäävad 3000 krooni piiresse.
Observeril on küll 52 klinti, kuid iga kliendi kohta tuleb mitu tellimust, kokku on Observeril 280 tellimust.
Meediamonitooring on vajalik, et jälgida avalikku arvamust firmat huvitavates küsimustes ning firmat puudutava informatsiooni avaldamist, selgitada meediakanalite suhtumist konkreetsetesse küsimustesse ja valmistuda reageerima avalikkuses esitatud teabele.
Mis on teie ettevõtte kommunikatsiooni eesmärk?
Kommunikatsiooni peaeesmärk on anda teavet, mis tagaks firma tegude selguse, läbipaistvuse ja mõistmise.
Turunduskommunikatsioonis on alates septembrist eesmärk informeerida kliente uutest toodetest, hindadest ning tarbimisvõimalustest, samuti suunata konkreetseid tooteid õigetele sihtgruppidele ja siduda tarbijate hinnatavaid väärtusi ettevõtte ning tema toodetega.
Eesti keskpangal on väga selgelt paika pandud kommunikatsioonialased eesmärgid. Eeskätt puudutavad need vajadust tagada avalikkuse arusaam ja toetus Eesti rahapoliitikale ja keskpanga tegevusele rahvusvaluuta stabiilsuse hoidmisel.
Samuti eeldab Eesti Panga strateegiline arengukava paljude eesmärkide elluviimisel just aktiivset suhtlust kogu ühiskonnaga.