Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Paharetid teada -- mis saab edasi?

    Eestis on kätte jõudnud see etapp, mida Nõukogude perioodil nimetati glasnost'iks, ühiskonna läbipaistvuseks. Avalik sõna toob personaalselt ära seadusega pahuksisse sattunud: hüvitiste saajad, kiiruseületajad, roolijoodikud, niisama purjuspäi ringikakerdajad jt. Aastas kaks korda purjuspäi roolist tabatuid ootab krimikaristus, ja esimesed ongi oma pügala kätte saanud.
    Erilise innuga jahib meedia erakondade funktsionääre, kõrgemaid riigitegelasi ja muidu prominente. Ja eks saaki ole olnud piisavalt.
    Glasnost'i perioodil julgustati kodanikke, vähemalt sõnades, osutama ühiskonnas lokkavatele puudustele. Afääride kinnimätsimise võimalused võib-olla tõesti mõnevõrra ahenesid. Peamine oli, et kodanikud said avaldada oma arvamust. Aga kokkuvõttes ei muutunud nõukogulikus praktikas suurt midagi. Ehk nagu rahvas tollast ühiskonnakorraldust tabavalt iseloomustas: haukuda võid, nii palju kui tahad, ketti lasti pikemaks, aga võimureid hammustama ikkagi ei ulatanud.
    Kindlasti on Eesti majanduslikult kaugemale jõudnud, kui liitriik oma hääbumise hakul. Demokraatia Eestis on ehk paremini arenenud (kuigi alati jääb küsimus: millega võrreldes?).
    Meenutame, et glasnost koos perestroika'ga ei jõudnud iseenesest välja mitte kuhugi, kui jätta arvestamata liitriigi kokkuvarisemine. Aga selleks eesmärgiks vist avalikustamine ja ümberehitus mõeldud polnud, kuigi tõenäoliselt just kiirendasid vältimatut protsessi.
    Eesti ühiskonnas toimuva avalikustamisega seonduvad minul mõned n-ö kõhklused ja kahtlused. Kõik on üldjuhul kena kuni süüdlase avalikustamiseni järgmise päeva lehtedes. Aga võib-olla poliitilisele figuurile sellest juba piisabki? Vahel tõesti.
    Edasi võib asi kulgeda vähemalt kolme stsenaariumi järgi. Ühed mõistavad oma eksimuse suurust ja tagandavad enda vabatahtlikult kõikvõimalikest nõukogudest, juhatustest jne. Niisugustel puhkudel avalikustamine töötab.
    Teised ei anna kerget loobumisvõitu, püüdes kõik tagasi ajada, musta valgeks rääkida, ja tundub, et väga tihti see asjaosalistel õnnestubki. Kui asi jääb kauaks venima, tuleb appi aeg oma haavu parandava toimega -- et jäägu nii, nagu on. Ses osas kogeb Eesti glasnost suurimat puudujääki, isegi tagasilööki. Mitte et käed sügeleksid mingisuguse kiirmenetluse järele, aga seaduste ees võrdsuse ja ühetaolisuse printsiip näib taas mitte kuhugi välja jõudvat.
    Tegelikult teevad kõige kavalamini hoopiski kolmandad, kes raputavad endale avalikult tuhka pähe ja lubavad kohe igalt poolt tagasi astuda, aga nagu hiljem selgub, ei tee seda. Nii võtavad nad endalt ajakirjanduse turmtule maha ja saavad rahulikku mõtlemisaega järgmisteks käikudeks.
    Mida sa ikka tänitad, kui teine on areenilt niigi kaduda lubanud. Need kolmandad on ilmselt lasknud ennast nõustada PR-asjanduse alal ja mitte edutult.
    Kõik ülaltoodu on tagajärgede likvideerimine, mida teha aga selleks, et õigusrikkumiste endi hulk väheneks? Sellest suvest jäi küll mulje, et parteipoliitikast on saanud haldusõigusrikkumisi soodustav tegur. Erakondlik tegevus käis kohustuslikult kokku kangema kraami pruukimisega. Siit võib jääda mulje, et arendamist vajavad ideed on kaine pea jaoks tupikusse jooksnud.
    Erakondlik kuuluvus surub liialt peale probleemide must-valge käsitluse, millest majandusseaduste ja terve mõistuse seisukohalt pole väljapääsu. Kui vähendada majandusprobleemide arutelu poliitilisust küsimustes, mis on olemuselt apoliitilised, nagu majanduskasv, rahasüsteem jne, oleksime osad tõkked oma teelt kõrvaldanud.
    Autor: Mati Feldmann
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
USA tugev tööjõuturg pani aktsiaturud langema
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.