• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    T?iili investor loobus AB Kindlustuse Grupist

    Eile oli AB Kindlustuse Grupil viimane tähtaeg kirjutada alla kindlustusseltside enamusaktsiate müügi lepingule. Seltsidega eellepingu sõlminud T?iili investeerimisfirma Pacific Overseas Group loobus pärast ettevõtetega tutvumist aktsiaostust. Kindlustusinspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste ütles eile, et loobumise üks põhjus oli see, et investorile ei esitatud täielikku informatsiooni seltside kohustuste kohta. Samuti oli investorile vastuvõtmatu kindlustuse müügi organiseerimine nii, et see jääks endiselt AB Kindlustuse Grupi kätte, lisas ta.
    Ridaste sõnul teatas AB Kindlustuse Grupp eile pärast T?iili firma loobumist veel ühest seltside enamusaktsiate ostust huvitatud investorist, kellele inspektsioon andis investeeringu tegemiseks aega 1. oktoobrini. Ridaste ei soovinud avaldada selle investori nime, kuid lisas, et tegu on väljastpoolt Euroopat pärit kindlustusfirmaga. Oktoobrini oodatakse Ridaste sõnul vaid juhul, kui investori taust ja maksevõime pärast nendega tutvumist tõesti sobilik tundub. «See võib juba esimesel nädalal joosta tühja ning kuigi aktsiate müügiks meie luba seltside omanikud ei vaja, võime me läbirääkimised pankrotiavaldusega juba varem nurjata.» AB Kindlustuse Grupil olevat Ridaste sõnul veel teinegi läbirääkimiste partner, kes on nõus ostma seltside pankrotivara ja looma nende baasil siia uue seltsi.
    «Minu seisukohalt ei peaks need seltsid eksisteerima enam mitte ühtegi päeva,» ütles Ridaste. Ta selgitas, et ASA Kindlustusel ja AB Elukindlustusel reaalsed reservide kattevarad puuduvad, sest kõik investeeringud puudutavad pankrotistunud Maakri tänava kõrghoonet. «Peale selle ilusa torni pole neil midagi ja ka see on juba sisuliselt Ühispanga omand,» lausus ta.
    Seltside hüvitiste väljamaksmine toimub Ridaste sõnul jooksvalt laekuvatest kindlustuspreemiatest. Vaatamata sellele eelistab inspektsioon pankrotiavaldusega veel pisut oodata. Pärast Polaris Vara kohustuste kandmist poleks ASA Kindlustuse liikluskindlustuse portfelli üleandmine Liikluskindlustuse Fondile kõige kergem samm, selgitas ta. «Pole õige teiste kindlustusseltside talletatud raha ASA poolt ära raisatud raha asemel tuulde visata,» lausus ta.
    Strateegilist investorit on AB Kindlustuse Grupp endale otsinud juba eelmise aasta novembrist. Juba neljal korral on teatatud ka konkreetse eellepingu sõlmimisest Briti, Iisraeli või Ladina-Ameerika päritolu investoritega.
    Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimees Priit Potisepp ütles, et lubatud investoriga lepingu sõlmimine oleks olnud tõeline ime. «Eilne näitas, et imesid ei juhtu,» lausus ta.
    Potisepa sõnul on raske aru saada, kust oleks võimalik praegu kindlustusseltsi ostmiseks investorit leida. Investoril on turule tulemiseks kaks võimalust, kas alustada nullist või sügavast miinusest. Potisepa sõnul on küsitav, kas olemasolevad kliendid ja müügivõrk on neid miljoneid väärt.
    AB Kindlustuse Grupi seltsid vajavad investeeringuid Maakri tänava kõrghoonet ehitava pankrotistunud Maakri Ehituse ASi võlakirjadesse investeeritud reservide taastamiseks. Lisaks 18 miljoni krooni eest märgitud Maakri Ehituse võlakirjadele andsid seltsid ehitusse ka üle 44 miljoni krooni hüpoteeklaene.
    ASA Kindlustuse ja AB Elukindlustuse pankroti korral on teiste Eesti seltside juhtide hinnangul ebatõenäoline, et keegi kohalikest seltsidest selle portfelli üle võtta soovib. Eriti raskeks võib kujuneda elukindlustuse lepingute saatus, sest need tooted ei vasta klassikalistele Euroopa standarditele.
    Potisepa sõnul on pärast Polarisega aset leidnud sündmusi raske AB Kindlustuse Grupi klientidele midagi soovitada. Tema sõnul peaks kindlustusinspektsioon tegema segaduses olevatele klientidele konkreetse avalduse ja võtma selle eest ka endale vastutuse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui soodne on aeg investeerida hüpoteeklaenu REITidesse?
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Läti sadamate aasta alguse tõus hakkab haihtuma
Läti sadamates algas aasta tõusuga, millele andsid hoogu juurde siis alles õhus olnud sanktsioonid, nüüd on oodata transiidi kahanemist, vahendas Läti Raadio.
Läti sadamates algas aasta tõusuga, millele andsid hoogu juurde siis alles õhus olnud sanktsioonid, nüüd on oodata transiidi kahanemist, vahendas Läti Raadio.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.