Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas juhtkond peaks teatama oma aktsiatehingutest börsile?
See mõte on väga hea. Ma tean, et mitmel pool maailmas sellist asja praktiseeritakse, et avalikud on nende inimeste tehingud, kes pääsevad ligi siseinfole. Internet võimaldab sellesisulise info operatiivselt teistele investoritele edastada. Minu arvamus on täiesti ühene -- ma toetan seda ideed.
Kuid huvigruppe, kes sellise muudatuse ellu viiksid, Eestis tõttöelda praegu ei ole. Tallinna börsil on praegu ainult suured tegijad, kes ei ole huvitatud oma tehingute avalikustamisest. Tavainimeste silmis on börs praegu ebapopulaarne. Arvan, et see idee ei leia suurt kriitikat, kuid teatud aja pärast see teema sumbub.
See idee ei anna Eestis praegu oodatud tulemust, sest insaiderid teevad enamuse tehingutest offshore-firmade kaudu. Avalikustamise tulemus võib olla vastupidine. Need, kes praegu enda nimel tehinguid teevad, hakkavad hoopis offshore-firmade taha varjuma.
Praegu on probleem selles, et tehingut sooritanud firma omanik on läbipaistmatu. Samuti on probleem väärtpaberiseaduse rakendamises.
Mõte on tervitatav ja seda filosoofiat rakendatakse teistes riikides, sest ollakse arvamusel, et teised aktsionärid peavad sellest teada saama, kui juhtkond müüb või ostab aktsiaid. Mujal maailmas ei avalikustata tehinguid küll reaalajas. Paljudes riikides on kord selline, et börsiettevõtte nõukogu ja juhatuse liikmed peavad oma tehingutest ette teatama.
Osa inimesi on informatsioonile lähemal kui teised ja nii see jääb kindlasti ka olema. Küsimus on eetikas, mida osa juhte veel ei järgi. Raske on hinnata, millal on tegu siseinfo kasutamisega. Mõni ettevõtet puudutavale infole ligipääsev inimene ostab aktsiaid sellepärast, et ta usub ettevõtte arengusse, mitte aga spekulatiivsest huvist lähtudes. Samuti võib olla põhjus selles, et inimesel on konkreetsel hetkel raha vaja.
Kes on siseinfo kasutamise peale väljas, eks need leiutavad pärast sellise nõude kehtestamist jälle uusi nippe juurde.
Tehniliselt on seda võimalik ellu viia, see ei ole isegi mitte keeruline. Oleme sellel teemal pikalt rahandusministeeriumiga vaielnud ja üldine arvamus on, et võiks küll sellise info avalikuks muuta .
Oleme aasta algusest rääkinud insai-derite registrist, mis hakkaks selliseid andmeid koondama. Kui inimesed ise peaksid hakkama neid andmeid esitama, siis oleks tegemist räige bürokraatiaga. Depositooriumi andmete alusel on seda aga võimalik teha suhteliselt lihtsalt.
Uus väärtpaberiseadus näeb sellise korra rakendamist ka ette. Seadus kohustab avalikustama tehingud, mis on tehtud eraisikuna, mitte läbi firmade.