Kaja Koovit • 6 september 1999

Ettevõtjad usaldavad rahaturufonde

Ettevõtetel on võrreldes varasema ajaga rahaga lihtsamaks läinud, sest deebitoridelt saadakse raha kergemini kätte ja pangadki on lahkemaks läinud, lausus ehitusfirma EMV juhatuse liige, finantsdirektor Martti Siimann. Ta märkis, et ka EMV-l on vaba raha varasemast rohkem, kuid see on lühiajaline. Investeerimisel on kindlasti üks paremaid võimalusi rahaturufond tänu likviidsusele ja madalale riskitasemele, lausus Siimann.

«Ettevõtjad on rohkem huvitatud rahaturu- ja intressifondidest, sest peavad neid turvalisemaks kui võlakirju või aktsiainvesteeringuid,» ütles Kristel Meos Hansabank Marketsi finantsturgude osakonnast. Rahaturu- ja intressifondid paigutavad oma vahendeid deposiitidesse ja võlainstrumentidesse.

Meos märkis, et kuigi ettevõtjatel on veel hästi meeles kaotused Hoiupanga Rahaturufondis ja soovitakse kinnitust, et investeering ei kannaks aktsiariski, hakkab usaldus fondide vastu taastuma.

Meos lisas, et ettevõtete vabast rahast annab tunnistust fondi mahtude kasv.

Hansa Rahaturufondi maht on märtsi ligi 460 mln kroonilt kasvanud enam kui 606 mln kroonile. TP varahalduse hallatav TP Rahaturufondi maht on kasvanud 90 mln kroonilt 231 mln kroonile. Hansa Intressifondi maht oli septembri alguses 154 mln krooni poole aasta taguse 25 mln krooni asemel.

Vaba raha on rohkem suurematel firmadel, väiksemad ja arenevad ettevõtted paigutavad raha firma arengusse. Viljandimaal mööblitootmisega tegeleva ASi Eerung juhataja Arno Kütt lausus, et kõik vaba raha läheb ettevõtte arendamisse ja ekspordivõime suurendamisse ning investeerimise peale ei ole aega mõelda.

«Sellist klassikalist pikaajaliste vahendite paigutamist nagu aktsiaturg või suurt tulusust lubatavad kahtlaste ettevõtete laenuprojektid ei hakka kaubamaja kunagi harrastama,» kinnitas Tallinna Kaubamaja finantsdirektor Urmo Vallner.

Kaubamajal on võlakoormus suhteliselt suur ja kui tekiks pikaajalisi vabu vahendeid, siis katsuksime oma laenukoormust vähendada, lausus Vallner.

Püüame vaba raha hoida võimalikult likviidsena ja paigutada seda lühiajalise väljavõtuajaga instrumentidesse, lausus Merko Ehituse juhatuse liige Ülo Metsaots.

«Paigutame vaba raha rahaturu- ja intressifondidesse, sest sealt saab selle juba ühepäevase etteteatamisega kätte. Fondide tootlus võiks olla küll suurem, aga põhimõtteliselt oleme selle variandiga rahul,» rääkis Metsaots.

Intressitasemed on langenud ja sellega on vähenenud ka rahaturufondide tootlus. Kui märtsi alguses oli Hansa Rahaturufondi päevane tootlus poolaasta baasil üle 9%, siis praeguseks on see langenud 3,8 protsendini.TP Rahaturufondil on vastavad näitajad 9,7% ja 4,5%. Veidi kõrgema riskitasemega intressifond pakub suuremat tootlust ning Hansa Intressifondi poolaasta baasil arvestatud aastane tootlus on 9,1% ehk protsendi võrra kõrgem kui rahaturufondil.

Võlakirjade vastu ettevõtjad huvi ei tunne, sest peavad neid vähelikviidseks. Lühiajaliste võlakirjade intress on madal, pikaajalisi on aga raske müüa, lausus Ülo Metsaots.

Meos lausus, et kvaliteetseid võlakirju on pangad valmis tagasi ostma, kuid ilmselt peletab investoreid ostu- ja müüginoteeringute vahe.

Hetkel kuum