Läti ja Leedu said ELi astumiseks soovituse

Tuulisesse tundrusse kogunenud välisministrid pidid tunnistama, et liikmesriikide suhtumine ELi laienemisse on vastuokslik, mistõttu on vaja välja töötada selge ja ühtne laienemispoliitika. Kui Soome ja mitme teise riigi arvates tuleks kandidaatriikidesse suhtuda objektiivselt ühesuguste majanduslike ja poliitiliste kriteeriumide alusel, siis teised riigid eesotsas Saksamaaga soovivad üldpoliitilistele põhjustele viidates kaotada riikide jaotamine rühmadesse, mis tähendaks, et ka näiteks Bulgaaria ja Rumeenia võiksid juba tuleval aastal pääseda otsestele laienemisläbirääkimistele.

15. septembril ametisse astuvas uues Euroopa Komisjonis hakkab ELi laienemise eest vastutama Saksamaa esindaja Günter Verheugen. Juba 15. oktoobril tuleb tal esitada aruanne kõigi 11 kandidaatriigi arengu kohta. Brüsseli allikate kohaselt pälvib selget kriitikat T?ehhi, kus on järsult aeglustunud uute seaduste vastuvõtmine. T?ehhid on juba ise möönnud, et nad ei pruugi olla esimeste ELi pääsejate seas.

Kõigi eelduste kohaselt teeb Verheugen soovituse, et 10. ja 11. detsembril Helsingis peetav ELi tippkohtumine võiks tõsta Läti, Leedu ja Slovakkia ELi laienejate esimesse gruppi. Ülejäänud kaks -- Rumeenia ja Bulgaaria -- ei ole oma majandusliku arengu poolest jõudnud veel nõutavale tasemele. Neile antakse ilmselt mingi vahepealne staatus.