Läti ja Leedu said ELi astumiseks soovituse

Tuulisesse tundrusse kogunenud välisministrid pidid tunnistama, et liikmesriikide suhtumine ELi laienemisse on vastuokslik, mistõttu on vaja välja töötada selge ja ühtne laienemispoliitika. Kui Soome ja mitme teise riigi arvates tuleks kandidaatriikidesse suhtuda objektiivselt ühesuguste majanduslike ja poliitiliste kriteeriumide alusel, siis teised riigid eesotsas Saksamaaga soovivad üldpoliitilistele põhjustele viidates kaotada riikide jaotamine rühmadesse, mis tähendaks, et ka näiteks Bulgaaria ja Rumeenia võiksid juba tuleval aastal pääseda otsestele laienemisläbirääkimistele.

15. septembril ametisse astuvas uues Euroopa Komisjonis hakkab ELi laienemise eest vastutama Saksamaa esindaja Günter Verheugen. Juba 15. oktoobril tuleb tal esitada aruanne kõigi 11 kandidaatriigi arengu kohta. Brüsseli allikate kohaselt pälvib selget kriitikat T?ehhi, kus on järsult aeglustunud uute seaduste vastuvõtmine. T?ehhid on juba ise möönnud, et nad ei pruugi olla esimeste ELi pääsejate seas.

Kõigi eelduste kohaselt teeb Verheugen soovituse, et 10. ja 11. detsembril Helsingis peetav ELi tippkohtumine võiks tõsta Läti, Leedu ja Slovakkia ELi laienejate esimesse gruppi. Ülejäänud kaks -- Rumeenia ja Bulgaaria -- ei ole oma majandusliku arengu poolest jõudnud veel nõutavale tasemele. Neile antakse ilmselt mingi vahepealne staatus.

Günter Verheugen ja enamiku riikide välisministreid soovib, et Helsingi tippkohtumine määraks samuti ära uute riikide vastuvõtmise konkreetsed tähtajad. Soome välisminister Tarja Halonen avaldas sel puhul arvamust, et tähtaegade kindlaksmääramine võib tähendada taganemist objektiivsetest kriteeriumidest, mis võib osa riikides aeglustada reformide tempot. Saksa välisministri Joschka Fischeri meelest tuleks aga endise idabloki riigid läänega kiiresti ühendada, et enam kunagi ei korduks Jugoslaavia-laadset kriisi.

ELi kandidaatriikidega läbirääkimisi juhtiva Klaus van der Pas hinnangul suudetakse esimese grupi riikidega läbirääkimised lõpule viia aastal 2002. Et hõlbustada läbirääkimisi, soovivad van der Pas ja EK põllumajandusvolinik Franz Fischler raskeima valdkonna, põllumajanduse küsimused arutusele võtta kõigi kandidaatriikidega ühiselt.

Välisministrite kohtumisel toimus otsustav läbimurre ELi suhtumises Türgisse, kes hiljuti sai maavärinas tublisti kannatada. Kreeka võttis tagasi oma varasema veto Türgile 150 mln euro suuruse abi andmisele. Välisministrid otsustasid seda täiendada 40 mln euro suuruse abipaketiga ja kiitsid heaks Euroopa Investeerimispanga 500--600 mln euro suuruse laenu Türgile.

Kreeka väliminister George Papandreu teatas Saariselkäs, et Kreeka on «põhimõtteliselt» valmis nägema Türgit ELi kandidaadina ja uue liikmesriigina.

Autor: ÄP