Majanduskasv ja väliskaubandus

Oodatud ja kardetud II kvartali majanduskasvu näitaja, mis oli miinus 2,4%, päästis valla kergendusohke -- õnneks ei ole asjad hullemaks läinud --, kuigi mõned analüütikud kardavad analoogide põhjal uut järsku kukkumist. Seevastu on tegelikult teravnenud krooniline viga, väliskaubanduse puudujääk. Eesti meelehärmiks suurenes juulis impordi ja ekspordi vahe 1,33 miljardi kroonini.

Majanduskasv ja väliskaubanduse puudujääk on omavahel selgelt seotud. Kui vaadelda viimase majandustsükli harja (1997 IV kv) ja põhja (1999 I kv) vastavaid numbreid, siis esimesele perioodile langes suurim ja teisele vähim väliskaubanduse puudujääk -- vastavalt 6,49 mld kr ja 3,53 mld kr. Seega märkame seaduspärasust, et väliskaubanduse puudujäägi ja majanduskasvu näitajad on selgelt vastandfaasis.

Tookordne majanduskasv oli suurelt jaolt tingitud Eesti välisrahaga üleujutamisest ja selle pinnalt lokkama löönud impordi tarbimiselt. Suurenenud (börsi)tuludega sai liisida näiteks uue sõiduauto, viimaste osakaal ulatus koguimpordis isegi 10%ni. Majanduslangusega kaasnenud korralekutsuv tulude vähenemine pani piirid eelkõige importkauba tarbimisele, mistõttu võisime kogeda väliskaubanduse olukorra paranemist. Sellegipoolest on aegrida veel liiga lühike, et selle pinnalt kaugeleulatuvaid majanduskasvu ja väliskaubanduse prognoose teha.

Kui seada majanduskasv primaarseks, siis tuleb nähtavasti väliskaubanduse puudujäägi suurenemisega leppida. Väljapääs «nokk lahti, saba kinni» olukorrast siiski on ja see seisneb ülejäänud makromajanduslike protsesside, näiteks välisinvesteeringute, jätkuvas soodustamises.

Õnneks on välisinvesteeringute tase olnud majanduse tõusust või langusest hoolimata jätkuvalt kõrge. Ainult et majanduse tõusuperioodil on see raha impordi altarile tagasi läinud, kusjuures meie endi tahtel, samas kui langusperioodil jääb sissetulnud raha paremini Eestisse püsima.

Seega on välisinvesteeringute jätkumine üks Eesti reaalseid pääseteid. Ses valguses ei ole alternatiivi investeeringute vabastamisele tulumaksust ettevõtte tasandil. Samavõrd olulised on teised positiivsed signaalid välismaailmale -- üldvalitsuse reformimine, kulude kokkuhoid ja kokkuviimine reaalsete maksulaekumistega.

Autor: Mati Feldmann