Eile haldusreformi komitee poolt riigikantselei avaliku halduse büroo juhatajaks saamiseks heakskiidu saanud Väino Sarneti sõnul pole veel selge, mis saab tema poolt juhitavast erastamisagentuurist pärast tema lahkumist. See peaks olema järgmise aasta eelarve arutelu käigus lahendatav küsimus, märkis ta.

Selle aasta 9,8 miljoni kroonise eelarvega võrreldes ligi kolmandiku võrra väiksem eelarve seab Sarneti sõnul probleemiks agentuuri seniste tööülesannete jätkamise vajalikul tasemel. Kuigi mingisugust otsust veel langetatud ei ole, on Sarneti sõnul võimalik, et erastamisagentuuri ülesandeid asub osaliselt või täielikul täitma mõni teine asutus.

«Üks võimalik plaan on olnud, et see keegi teine võib olla rahandusministeerium,» lausus ta. Näiteks lepingute kontrolli üksus on rahaliste nõuetega tegelemise näol rahandusministeeriumiga lähedamalt seotud, kui majandusministeerium, kelle haldusalasse erastamisagentuur alates 1995. aastast kuulub.

Omandireformi töökomisjoni üheks ettepanekuks oli erastamisagentuuri täielik likvideerimine järgmisel aastal. «Selliste küsimuste otsustamise puhul on alati, mida varem seda parem, kuid kuidas see tegelikkuses toimib, on raske ennustada,» rääkis Sarnet võimalusest saada erastamisagentuuri saatus selgeks juba sellel aastal.

Sarnet on andnud põhimõttelise nõusoleku asuda haldusreformiga tegelema hakkava avaliku halduse büroo juhataja ametikohale 1. novembrist. Pärast seda on võimalik, et erastamisagentuuri juhi kohuseid hakkab kuni nõukogu poolt uue peadirektori kinnitamiseni täitma üks neljast agentuuri üksuse direktoritest.

Sarnet märkis, et ta ise võib pärast asumist uuele ametikohale jätkata mõnda aega erastamisagentuuri nõustamist. Lisaks Eesti Raudtee erastamisele on erastamisagentuuri jaoks oluline, et säiliks järjepidevus erastamisega seotud kohtuvaidluste strateegias, selgitas Sarnet oma ülesandeid nõunikuna.