• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kalurid kiruvad väikest limiiti

    Kuni aasta lõpuni on laevadel lubatud püüda 23 000 tonni kilu ja räime. Kalalaevu on Eestis umbes 200, seega saab iga laev kuni aasta lõpuni püüda veidi üle 100 tonni kala.
    Kalalaeva omanik Andro Ots ütles, et tema laevale anti aasta lõpuni luba püüda 130 tonni kala. «Seda välja püüdes jätkub tööd kolmeks-neljaks päevaks,» ütles Ots. «Nõudlus kala järele on praegu väga suur ja hind on hea, paraku aga püüda ei saa, sest riik müüs osa kalakvooti Euroopa Liidule.»
    Viimastel kuudel on Venemaal ja Ukrainas kalakonservide hinnad tõusnud ning tööstused saavad sinna jälle kasumlikult eksportida. Kalatööstused kurdavad, et nõudlus idaturgudel on suur, kuid toorkala puuduse tõttu ei suuda nad seda rahuldada.
    Võrreldes kevadega on toorkala hind tõusnud, mis võimaldab kaluritel kala püüdmise pealt taas midagi teenida. Räimekilo hind on praegu 1,50--1,80 krooni, kevadel oli see 1.20.
    Pankrotis oleva, kuid töötava ASi Viru Rand peadirektor Agu Laanemets ütles, et konservide müük Venemaale ja Ukrainasse läheb hästi, nõudlus on suurem kui pakkumine. «Tõus võrreldes maikuu madalseisuga on märgatav,» ütles Laanemets. «Toorkala puudus on, viimase partii toorainet ostsime lätlastelt, sest Pärnu kaluritel pole midagi anda.»
    Kalurite Liidu juhatuse esimees Toivo Orgussaar ütles, et vaevalt kalapüük ainult nädala kestab. «Paljud firmad ei hakka kohe püüdma, sest merevesi on veel soe ja kala kvaliteet vilets,» ütles ta. Orgussaar leidis, et 23 000 tonni kala väljapüüdmiseks peaks laevastikule tööd jätkuma aasta lõpuni.
    «Kui ka laevastik peaks kala kiiremini välja püüdma ja laevad mõnda aega seisavad, siis pole midagi imelikku,» rääkis Orgussaar. «Ka teistes riikides seisab aeg-ajalt kalalaevastik tööta.»
    Läänemere kalanduskomisjon vähendas Eesti järgmise aasta kilu- ja räimekvooti 15%, et kaitsta kalavarusid. Järgmisel aastal tohivad Eesti laevad kilu ja räime püüda 41 000 tonni. «Euroopa Liidule küll enam kvooti müüa ei tohi, meil on seda endal vaja,» ütles Orgussaar.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Advokaat: ettevõtjad arvavad, et keegi väga ootab nende kaebusi
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.