Kalurid kiruvad väikest limiiti

Kuni aasta lõpuni on laevadel lubatud püüda 23 000 tonni kilu ja räime. Kalalaevu on Eestis umbes 200, seega saab iga laev kuni aasta lõpuni püüda veidi üle 100 tonni kala.

Kalalaeva omanik Andro Ots ütles, et tema laevale anti aasta lõpuni luba püüda 130 tonni kala. «Seda välja püüdes jätkub tööd kolmeks-neljaks päevaks,» ütles Ots. «Nõudlus kala järele on praegu väga suur ja hind on hea, paraku aga püüda ei saa, sest riik müüs osa kalakvooti Euroopa Liidule.»

Viimastel kuudel on Venemaal ja Ukrainas kalakonservide hinnad tõusnud ning tööstused saavad sinna jälle kasumlikult eksportida. Kalatööstused kurdavad, et nõudlus idaturgudel on suur, kuid toorkala puuduse tõttu ei suuda nad seda rahuldada.

Võrreldes kevadega on toorkala hind tõusnud, mis võimaldab kaluritel kala püüdmise pealt taas midagi teenida. Räimekilo hind on praegu 1,50--1,80 krooni, kevadel oli see 1.20.

Pankrotis oleva, kuid töötava ASi Viru Rand peadirektor Agu Laanemets ütles, et konservide müük Venemaale ja Ukrainasse läheb hästi, nõudlus on suurem kui pakkumine. «Tõus võrreldes maikuu madalseisuga on märgatav,» ütles Laanemets. «Toorkala puudus on, viimase partii toorainet ostsime lätlastelt, sest Pärnu kaluritel pole midagi anda.»

Kalurite Liidu juhatuse esimees Toivo Orgussaar ütles, et vaevalt kalapüük ainult nädala kestab. «Paljud firmad ei hakka kohe püüdma, sest merevesi on veel soe ja kala kvaliteet vilets,» ütles ta. Orgussaar leidis, et 23 000 tonni kala väljapüüdmiseks peaks laevastikule tööd jätkuma aasta lõpuni.

«Kui ka laevastik peaks kala kiiremini välja püüdma ja laevad mõnda aega seisavad, siis pole midagi imelikku,» rääkis Orgussaar. «Ka teistes riikides seisab aeg-ajalt kalalaevastik tööta.»

Läänemere kalanduskomisjon vähendas Eesti järgmise aasta kilu- ja räimekvooti 15%, et kaitsta kalavarusid. Järgmisel aastal tohivad Eesti laevad kilu ja räime püüda 41 000 tonni. «Euroopa Liidule küll enam kvooti müüa ei tohi, meil on seda endal vaja,» ütles Orgussaar.