Tallinna ohustab jäätmemonopoli loomine

Eriautobaasi erastamise pakkumuste esitamise tähtaeg lõpeb homme.

SKP Recycling AG & Co esindaja Eestis Kalju Kartau kinnitas eile, et firma teeb kindlasti pakkumuse Eriautobaasi (EAB) aktsiate ostmiseks. Samas on Tallinna linn hetkel sõlmimas SKPga sakslastele kasulikku raamlepingut Tallinna linna uue prügila -- Jõelähtme prügila haldamiseks.

Jõelähtme prügila haldamiseks asutatud ASi Tallinna Prügila aktsionäride lepingu tingimuste analüüsimiseks moodustatud komisjoni liikme Rein Voogi sõnul esitas ta esmaspäeval komisjoni koosolekul rea nõudmisi, mida komisjon ka aktsepteeris. «Üks põhinõue oli, et Tallinnas ei tohi prügi kogumise ega veoga tegeleda ei SKP, Tallinna Prügila ega ükski nende tütar- või sidusettevõte,» seletas Voog ja lisas, et vaidlusaluste punktide sõnastamisega tegelevad juristid.

Kui SKP teeb homme EAB aktsiate ostmiseks pakkumuse ja võidab konkursi, tuleks SKP-l redigeeritud raamlepingu vastuvõtmise korral loobuda kas prügila lepingust või EAB aktsiatest. «Mina muud võimalust ei näe,» ütles Voog. «Vastasel juhul suretatakse konkurents Tallinnas prügiveo korraldamisel välja.»

Samas võib SKP oma eesmärgi saavutada ka jäätmekäitlusfirma ASi Krissan kaudu, kes samuti osaleb Eriautobaasi erastamisel. Üle kolmandiku Krissani aktsiatest kuulub Saksamaal Hamburgis asuvale firmale ESC TmbH. Ajakirjanduses on läbi jooksnud kinnitamata andmed, et ESC taga on Hamburgi firma SKP. «ESC on Saksamaa investeerimisfirma,» jäi ettevõtte tegevdirektor Urmas Teeorg Krissani omanikest rääkides napisõnaliseks. Kalju Kartau kinnitusel ei ole SKP Krissani osanik.

Krissanile kuulub praegu Tallinna olmeprügiturust umbes 30 protsenti ja Eriautobaasile umbes 40 protsenti. Tallinna olmeprügituru käive eelmisel aastal oli kokku 68 miljonit krooni.

Mitme jäätmekäitlusspetsialisti sõnul on Krissan aastaid tegutsenud kui EAB erastamiskapitali korjav firma. Kinnitamata andmeil on suur osa EAB endistest klientidest tasapisi Krissanile sokutatud. Krissani omanikeringi kuuluvad Tallinna kommunaalametile alluvatest asutustest Eriautobaasi direktor Mati Arro ja tema asetäitja Rein Hunt ning Tänavapuhastuse ASi tegevdirektor Aivar Kuivkaev. Arro on varem Äripäevale väitnud, et Krissan loodi selleks, et konkureerida EAB erastamisel.

Jäätmekäitlusfirma OÜ Jokkom Saue juhataja Rein Kaljuranna sõnul võib EAB erastamine olla ette ära otsustatud. «Erastamine käib liiga kiirelt,» osutas Kaljurand asjaolule, et erastamise väljakuulutamise ja pakkumuste esitamise vahele jäi vaid 20 päeva. «Võib oletada, et keegi valdab know-how'd konkurentidest tunduvalt paremini.» Kaljurand kinnitas, et Jokkom Saue eriautobaasi erastamisel ei osale.

Tallinna linnavaraamet kuulutas linnale kuuluva EAB aktsiate eelläbirääkimistega pakkumise välja 10. septembril. Pakkumise alghind on 9,9 miljonit krooni. Linnavara võõrandamise korra kohaselt on pakkumuste esitamise minimaalne tähtaeg 10 päeva, ütles Tallinna linnavaraameti juhataja kohusetäitja Priit Pärtelpoeg.

Jõelähtmele rajatavas europrügilas on prügi ladustamise hind kolm korda praegusest kõrgem, kuid elanikele jääb hinnatõus siiski madalamaks.

Enamus Tallinna prügist viiakse praegu Pääsküla prügimäele, kus selle ladustamine maksab 150 krooni tonn. Uues prügilas on prügi sorteerimise ja matmise hind aga ligikaudu 450 krooni tonn ehk kolm korda kõrgem.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Aap Mumme ütles eile, et kuna ladustamine moodustab vaid kolmandiku prügi hinnast, siis jääb hinnatõus elanikele väiksemaks.

Mumme sõnul maksab näiteks Mustamäe kahetoaline korter prügi eest praegu keskmiselt 24 krooni kuus, ligikaudsete arvutuste põhjal võib see uue prügila käikuandmise järel kasvada 38--40 kroonini.

Mumme elab ise Pirital eramajas ja maksab prügi eest 112 krooni kuus, uue prügila käikuandmine suurendab tema väljaminekuid ligikaudu 60 krooni võrra.

Tallinnas ja selle lähiümbruses laiutavad prahihunnikud koosnevad Mumme sõnul peamiselt ehitusmaterjalidest ja teistest inertjäätmetest ning need viiakse praegu mitte Pääskülla, vaid Maleva tänaval asuvasse karjääri. «Inertjäätmete prügila jääb ka tulevikus sinna ja Jõelähtmele neid vedama ei hakata,» märkis ta.

Jäätmekäitlusfirma RagnSells Eesti ASi tegevdirektor Rein Leipalu leidis, et uue prügila käikuandmise korral peaks linn tugevdama järelevalvet prügimajanduse üle. Nende seas, kes prahi metsa viivad, on nii neid, kes teevad seda teadmatusest, kui ka neid, kellele pole vastuvõetav prügiveo hind, rääkis Leipalu. Ilmselge, et kui hind tõuseb, kasvab ka nende arv, kes maksta ei soovi, lisas ta.

Uus Jõelähtmele rajatav prügila peaks praeguse kava järgi tööd alustama suvel 2001.