Kristina Traks • 19 september 1999

Kalev on rahahädas

«Omakapitali ja laenukapitali suhe pole just kõige parem,» tunnistab Kalevi endine nõukogu esimees Ants Laos. Kalevi omakapital on aastaga vähenenud enam kui poole võrra, 57 miljoni kroonini. Ettevõttel on pikaajalisi kohustusi 90 miljoni krooni eest ja lühiajalisi laene 67 miljoni krooni ulatuses.

ASil Epeks ehk Tiit ja Toomas Kõuhknal koos Oliver Kruudaga ning Jaak Roosipuu juhitud ASil Talinvest raha Kalevisse investeerimiseks ei ole. Ettevõtte põhiomanikud palusid erastamisagentuurilt lisaaega erastamisaegsete kohustuste tasumiseks. Maksta on vaid paar miljonit krooni.

Kondiitritoodete vabrikust endast pole praegu justkui midagi võtta. Poole aastaga teenis kunagine Eesti toiduainetööstuse lipulaev koos tütarfirmadega ainult 150 000 krooni kasumit. Kalevi puhaskasum oli küll ligi 10 miljonit krooni, kuid selle sõid ära Moskva Bogatõri ja Kaliningradi T?arodeika tehase kahjumid.

Kalevi käive langes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kolmandiku võrra, olles vaid 150 miljonit krooni. Ettevõtte juhtkond põhjendab majandustulemuste halvenemist erakordselt kuuma suvega, mis soosis pigem jäätise- kui kommitootmist.

Kaleviga lähedalt seotud allikad väidavad, et ettevõtte rahapuudus on tingitud suuromanike ahnusest. Võimalikke muutusi firma omanikeringis kinnitavad pankade töötajad. Paari nädala pärast valitakse Kalevile uus nõukogu, kus tõenäoliselt hakkab istuma keegi Hansapangast, Ühispangast või Optiva Pangast.

Ants Laos leiab, et see on igapäevane nähe, kui ettevõte muudab oma vormi ja saab uued omanikud. «Üksi ei pea Kalev konkurentsis vastu, ta peab kuuluma mõnda kondiitritoodete valmistajate ketti,» lausub Laos.

Laos jääb Kalevi plaanidest rääkides napisõnaliseks. «Kui ma kõik Kalevist ära räägin, teen karuteene,» põhjendab endine omanike esindaja.

Laos näitab ajakirjanikule eemalt Kalevi paberile pandud arengustrateegiaid. Üks neist on koostatud eelmisel aastal, teine käesoleval. «Need erinevad üksteisest täiesti,» kommenteerib ta, kuid dokumente ei näita.

Laose sõnul vajab ettevõte kohe investeeringutena 40 miljonit krooni. «Seda raha vajab ettevõte veel sellel aastal,» lisab ta.

Kalevi eelmisel aastal koostatud investeerimisplaan nägi ette 150 miljoni krooni investeerimist kolme aasta jooksul.

Epeks ja Talinvest pole kunagi eitanud, et nad müüksid Kalevi ära, kui selleks avaneks võimalus. Senini on ettevõtte müük jäänud hinna taha, omanikud küsivad Kalevi eest liiga palju.

Mõni aeg tagasi käisid Kaleviga tutvumas ?veitsi toidukontserni Nestle juhid. «Kui hinda kuulsid, siis kadusid nad kiiresti,» ütleb üks Kalevi töötaja. Arvestades Kalevi aktsia hinda Tallinna väärtpaberibörsil, on ettevõtte väärtus praegu alla 100 miljoni krooni.

Kolm nädalat tagasi Kalevi juhatuse esimehe kohalt lahkunud Tõnis Allik nimetab põhjuseks vaadete lahknevust võrreldes Kalevi omanikega. «Omanikud tahtsid, et ettevõte annaks enne suurt kasumit, siis oleksid nemad otsinud raha investeerimiseks,» räägib Allik.

Hansapanga krediididirektor Aivar Rehe väidab, et pangal pole Kaleviga probleeme olnud. «Raskusi võib neil olla sündikaatlaenuga, aga ilmselt selgineb olukord kuu jooksul,» lisab ta.

Rahvusvahelise sündikaatlaenu esindaja Tauno Vanaselja Optiva Pangast ei kommenteeri midagi seoses laenu tagasimaksmisega. Samas ei välista ta, et Kalevi uus nõukogu hakkab koosnema pankuritest. «Igal juhul on ettevõtte omanikel praegu pankadega hea dialoog, varem oli suhtlemine vaid nagu pankade monoloog,» sõnab ta.

ETFC Gruppi kuuluv Kalev oli varem toiduainetööstuse grupi üks paremaid ettevõtteid. Kui ETFC jääb Kalevist ilma, kuuluvad kontserni vaid Hiiu Kalur, Tallinna Piimatööstus ja Winum-E. Ants Laos räägib ETFCst nostalgiaga. «Ta oli võimas grupp, kahju, et nii läks.»

Hetkel kuum