• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skandinaavia sideliidul on oht uuesti takerduda

    Telenori juhatuse sõnul otsustati aeg maha võtta pärast seda, kui osapooled ei suutnud läinud reedeks Euroopa Liidu konkurentsiametile esitada abinõude kava, kuidas Brüsseli ettekirjutusi täita kavatsetakse.
    Üheks probleemiks on kaabelvõrgu müümise nõue, mis ühendfirma seisukohast pärsiks suure läbilaskvusega lairibavõrgu teenuste arendamist. Teine probleemne valdkond on satelliitside, kus People of Scandinavia, nagu ühendfirmat on plaanis nimetada, saaksid oma kontrolli alla 72 protsenti Põhjala turust.
    «Mõttetu oli planeerimist jätkata,» ütles Telenori pressiesindaja Dag Melgaard, «me ei tea veel sedagi, mis me Euroopa Liidule vastame.»
    Uus tähtaeg on eeloleval reedel.
    Probleem on päevavalgele toonud aga palju sügavamad lahkhelid Telia ja Telenori omanike vahel. Soome Taloussanomat kirjutab, et Norra poole samm on selge protest Rootsi valitsuse tegevusele, kes Telenori teavitamata ELilt läinud nädalal lisaaega palus. Norras ja Rootsis liiguvad kuuldused, et Rootsi valitsus tahaks heameelega kogu tehingu katki jätta, kuid veeretada «süü» Euroopa konkurentsiametnike kaela.
    Rootsi süüdistab omakorda Norra valitsust natsionalistlikku joone ajamises, mis ei võimalda sünergiaefektil täies ulatuses realiseerida ning väidetavalt firma väärtust välisinvestorite silmis kahandab. 80 protsenti ühendfirma tulevaks aastaks kavandatud esimesest aktsiaemissioonist, millest loodetakse laekuvat 100 miljardit Rootsi krooni, langeb Rootsi poole arvele.
    Probleemiks on Norra valitsuse jahe suhtumine välisinvestoritesse, mis ilmnes taas selgelt alles sellel nädalal, kui Soome-Rootsi suurpank MeritaNordbanken tegi ostupakkumise Norra suuruselt teisele pangale Christiania Bank.
    Lisaks on Rootsi valitsusel probleeme Telenori praeguse peadirektori Tormod Hermanseni isikuga, kelles nähakse kõikide liitumisprobleemide sümbolit. Põhimõtteliselt ollakse siiski nõus, et ühendfirma juht tuleb Norrast.
    Eile ütles Hermansen, et Telenor saab hästi hakkama ka ilma Teliaga liitumata ning võib samahästi koostööd teha ka Briti Telekomiga.
    «Kui rootslased reedeks Euroopa Liidule sellist ettepanekut ei saada, mille Brüssel heaks võiks kiita, siis Telia ja Telenori ühinemist ei tule,» ütles Hermansen.
    Telia ja Telenor teatasid ühinemisplaanidest selle aasta jaanuaris. Tekkiv kompanii oleks Skandinaavia suurim, turuväärtusega umbes 48 miljardit USA dollarit.
    Norra ja Rootsi parlament on liitumise heaks kiitnud, kuid Euroopa Liidust pole kinnitust veel saadud. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Stefan Ratingi sõnul ei ole firmade ühendamine praegusel kujul, ilma teatud tegevusharude müümiseta, võimalik.
    Telia ja Telenor tegid esimese katse ühineda juba aasta tagasi, kuid erimeelsused võimusuhete jagunemise üle uues firmas viisid kõnelused toona ummikusse.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Parim juht Madis Toomsalu: Eesti parim juht on hoopis mu ema
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.