Skandinaavia sideliidul on oht uuesti takerduda

Uus tähtaeg on eeloleval reedel.

Probleem on päevavalgele toonud aga palju sügavamad lahkhelid Telia ja Telenori omanike vahel. Soome Taloussanomat kirjutab, et Norra poole samm on selge protest Rootsi valitsuse tegevusele, kes Telenori teavitamata ELilt läinud nädalal lisaaega palus. Norras ja Rootsis liiguvad kuuldused, et Rootsi valitsus tahaks heameelega kogu tehingu katki jätta, kuid veeretada «süü» Euroopa konkurentsiametnike kaela.

Rootsi süüdistab omakorda Norra valitsust natsionalistlikku joone ajamises, mis ei võimalda sünergiaefektil täies ulatuses realiseerida ning väidetavalt firma väärtust välisinvestorite silmis kahandab. 80 protsenti ühendfirma tulevaks aastaks kavandatud esimesest aktsiaemissioonist, millest loodetakse laekuvat 100 miljardit Rootsi krooni, langeb Rootsi poole arvele.

Probleemiks on Norra valitsuse jahe suhtumine välisinvestoritesse, mis ilmnes taas selgelt alles sellel nädalal, kui Soome-Rootsi suurpank MeritaNordbanken tegi ostupakkumise Norra suuruselt teisele pangale Christiania Bank.

Lisaks on Rootsi valitsusel probleeme Telenori praeguse peadirektori Tormod Hermanseni isikuga, kelles nähakse kõikide liitumisprobleemide sümbolit. Põhimõtteliselt ollakse siiski nõus, et ühendfirma juht tuleb Norrast.

Eile ütles Hermansen, et Telenor saab hästi hakkama ka ilma Teliaga liitumata ning võib samahästi koostööd teha ka Briti Telekomiga.

«Kui rootslased reedeks Euroopa Liidule sellist ettepanekut ei saada, mille Brüssel heaks võiks kiita, siis Telia ja Telenori ühinemist ei tule,» ütles Hermansen.

Telia ja Telenor teatasid ühinemisplaanidest selle aasta jaanuaris. Tekkiv kompanii oleks Skandinaavia suurim, turuväärtusega umbes 48 miljardit USA dollarit.