Vahekohus takistab konkurentsi

«Riigihangete vahekohus on nagu riik riigis,» väidab ühe suurema riigihangete korraldaja, Tartu Ülikooli haldusdirektori abi Urmas Aunin. «Vahekohtu otsused ei ole kellegi, kaasa arvatud riigihangete ameti asi. Nad vastutavad ainult oma südametunnistuse piires.»

Aunin leiab, et riigihangete vahekohtusse kuulumine on ametnikele suurepärane lisateenistuse saamise võimalus.

Vahekohtu liikme, majandusministeeriumi õigusosakonna juhataja kohusetäitja Urmas Kuke sõnul kulub tal ühe lahendi saamiseks 10--11 töötundi. Ühe protsessi pealt teenib vahekohtunik keskmiselt 3000 krooni.

Sarv tunnistab, et vahekohtunikud pole eriharidusega ametnikud, vaid eri valdkondade praktikud ja juristid. Seetõttu võivad vahekohtu otsused kalduda liigselt subjektiivsusele, leiab ta.

Ühe lahendusena pakub Sarv välja, et riigihangete seadus ei tohiks võtta riigihanke konkursi kaotajalt õigust kaevata asi edasi kohtusse. Erinevus on vaid selles, kas minna kohtusse vahekohtu otsuse peale või nõuda kohtu kaudu tellijalt kompensatsiooni kehvema pakkumise paremaks tunnistamise eest. «Sellest ei saa ükski kohus loobuda,» leiab Sarv.

Vahekohtu kohtunik Alar Urm leiab, et konkursil kaotajaks osutunud ettevõttel on mõtet kaevata kohtusse riigihanke tellija, mitte vahekohtu otsus. Tema sõnul oleks see ka võimalus vahekohtu praagi ja valede otsuste väljaselgitamiseks.

Kui kõrgemalseisev kohus teeb mitmel korral järjest vahekohtust erinevaid otsuseid, on majandusministril põhjust vahekohtuniku sobilikkuse üle tõsiselt järele mõelda, lausub Urm.

«Riigihangete seadus on kööbakas, pole midagi parata,» tunnistab vahekohtu kohtunik majandusministeeriumist Urmas Kukk. Tema kinnitusel kogub majandusministeerium praegu ettepanekuid riigihangete seaduse parandamiseks.

Kukk väidab, et muutmisele peaks minema peaaegu kõik, mis puudutab riigihangete vahekohut. «Näiteks menetlemise osa on vahekohtul praktiliselt olematu,» märgib ta.

Kukk ei lükka ümber väidet, et vahekohtu otsused võivad olla ebaobjektiivsed ja kohtuvaidluste menetlemise regulatsiooni puudulikkus süvendab seda veelgi. Samas väidab ta, et kõikides kohtutes juhindutakse teataval määral sisetundest ning kusagil ei saa nõuda sajaprotsendilist objektiivsust.

Urmas Aunin toob näiteks Tartu Ülikooli ühiselamu mööblihanke üle käinud vaidluse. Vahekohus tunnistas, et ülikool on parima pakkumuse selgitamiseks teinud kõik arvutused matemaatiliselt korrektselt, aga need ei ole vahekohtu hinnangul loogilised. Kasutasime riigihangete ameti enda heaks kiidetud meetodit ja tegime seda vahekohtu hinnangul ka ilma vigadeta, imestab Aunin vasturääkivust vahekohtu otsuses.

Kaubandus-Tööstuskoja peajurist, värske riigihanke vahekohtu kohtunik Reet Teder tõmbab paralleeli Kaubandus-Tööstuskoja arbitraazhikohtu ja riigihanke vahekohtu vahel ning selgitab, et rahvusvahelise tava järgi pakub selline kohus alternatiivi mitmeastmelisele riigi kohtusüsteemile. Ta leiab, et vahekohtu otsus peabki olema lõplik.