Silva Männik • 22 september 1999

Vahekohus takistab konkurentsi

«Riigihangete vahekohus on nagu riik riigis,» väidab ühe suurema riigihangete korraldaja, Tartu Ülikooli haldusdirektori abi Urmas Aunin. «Vahekohtu otsused ei ole kellegi, kaasa arvatud riigihangete ameti asi. Nad vastutavad ainult oma südametunnistuse piires.»

Aunin leiab, et riigihangete vahekohtusse kuulumine on ametnikele suurepärane lisateenistuse saamise võimalus.

Vahekohtu liikme, majandusministeeriumi õigusosakonna juhataja kohusetäitja Urmas Kuke sõnul kulub tal ühe lahendi saamiseks 10--11 töötundi. Ühe protsessi pealt teenib vahekohtunik keskmiselt 3000 krooni.

Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm on osalenud sellel aastal 17 vahekohtu protsessis, neist kümme korda vahekohtu esimehena. Tema lisateenistus põhitöö kõrvalt võib ulatuda kuni 60 000 kroonini aastas.

«Kuigi vahekohus kannab kohtu nime, pole ta protseduurireeglid ja tegevus kaugelt mitte sellel tasemel,» sõnab ASi Securitas Eesti jurist Meelis Leis. Turvafirma Securitas Eesti on esitanud Tartu linnakohtule kaebuse vahekohtu otsuse peale Tartu Ülikooli 35 hoonele tellitud tehnilise valve osas.

Securitas Eesti Tartu kontori juhataja Marko Tohver kinnitab hagiavalduses, et Tartu Ülikool ei lähtunud ASi ESS Lõuna valimisel valveteenistuse osutajaks enda püstitatud hindamiskriteeriumitest.

Samas leiab hageja, et vahekohus pole suutnud 12 töötunniga koostada keelereeglitele vastavat otsust ja on lasknud ennast eksitada riigihanke korraldaja kontrollimatutest seletustest ja meelevaldsetest arvutustest.

Meelis Leis ütleb, et ootab Tartu linnakohtu eelistungit 1. oktoobril suure huviga, saamaks teada, kas hagiavalduse menetlusse võtmisega luuakse pretsedent riigihangete vahekohtu vastu.

Mitmed juristid on väitnud, et arvestades riigihangete vahekohtu moodustamise printsiipi ja seda, et vahekohtu otsused on riigihangete seaduse kohaselt täitmiseks kohustuslikud mõlemale poolele, on raske vahekohut sõltumatuks ja erapooletuks nimetada.

Samas ei ole riigihangete alaste vaidluste lahendamiseks ettevõtetel valikut. Proteste lahendab riigihangete amet, kuid kui seda pole võimalik lahendada protesti esitaja ja hanke tellija kokkuleppel, jääb ainsaks võimaluseks vaidlustada pakkumine vahekohtus.

Majandusministri kinnitatud kohtunike hulgast valivad vaidlevad pooled endale kohtuniku, kohtu esimehe määrab riigihangete ameti peadirektor. Riigihangete ameti praegune juht Ülo Sarv ei kinnita ega lükka ümber kahtlusi, et vahekohtuniku amet on vastutuse puudumise tõttu suhteliselt korruptsioonialdis amet.

Sarv tunnistab, et vahekohtunikud pole eriharidusega ametnikud, vaid eri valdkondade praktikud ja juristid. Seetõttu võivad vahekohtu otsused kalduda liigselt subjektiivsusele, leiab ta.

Ühe lahendusena pakub Sarv välja, et riigihangete seadus ei tohiks võtta riigihanke konkursi kaotajalt õigust kaevata asi edasi kohtusse. Erinevus on vaid selles, kas minna kohtusse vahekohtu otsuse peale või nõuda kohtu kaudu tellijalt kompensatsiooni kehvema pakkumise paremaks tunnistamise eest. «Sellest ei saa ükski kohus loobuda,» leiab Sarv.

Vahekohtu kohtunik Alar Urm leiab, et konkursil kaotajaks osutunud ettevõttel on mõtet kaevata kohtusse riigihanke tellija, mitte vahekohtu otsus. Tema sõnul oleks see ka võimalus vahekohtu praagi ja valede otsuste väljaselgitamiseks.

Kui kõrgemalseisev kohus teeb mitmel korral järjest vahekohtust erinevaid otsuseid, on majandusministril põhjust vahekohtuniku sobilikkuse üle tõsiselt järele mõelda, lausub Urm.

«Riigihangete seadus on kööbakas, pole midagi parata,» tunnistab vahekohtu kohtunik majandusministeeriumist Urmas Kukk. Tema kinnitusel kogub majandusministeerium praegu ettepanekuid riigihangete seaduse parandamiseks.

Kukk väidab, et muutmisele peaks minema peaaegu kõik, mis puudutab riigihangete vahekohut. «Näiteks menetlemise osa on vahekohtul praktiliselt olematu,» märgib ta.

Kukk ei lükka ümber väidet, et vahekohtu otsused võivad olla ebaobjektiivsed ja kohtuvaidluste menetlemise regulatsiooni puudulikkus süvendab seda veelgi. Samas väidab ta, et kõikides kohtutes juhindutakse teataval määral sisetundest ning kusagil ei saa nõuda sajaprotsendilist objektiivsust.

Urmas Aunin toob näiteks Tartu Ülikooli ühiselamu mööblihanke üle käinud vaidluse. Vahekohus tunnistas, et ülikool on parima pakkumuse selgitamiseks teinud kõik arvutused matemaatiliselt korrektselt, aga need ei ole vahekohtu hinnangul loogilised. Kasutasime riigihangete ameti enda heaks kiidetud meetodit ja tegime seda vahekohtu hinnangul ka ilma vigadeta, imestab Aunin vasturääkivust vahekohtu otsuses.

Kaubandus-Tööstuskoja peajurist, värske riigihanke vahekohtu kohtunik Reet Teder tõmbab paralleeli Kaubandus-Tööstuskoja arbitraazhikohtu ja riigihanke vahekohtu vahel ning selgitab, et rahvusvahelise tava järgi pakub selline kohus alternatiivi mitmeastmelisele riigi kohtusüsteemile. Ta leiab, et vahekohtu otsus peabki olema lõplik.

Hetkel kuum