Kas ekspedeerijate litsentseerimine on vajalik?

Teede- ja sideministeeriumis on ettevalmistamisel autoveoseadus. Autovedajad soovivad seadusesse sisse suruda ekspedeerijate litsentseerimse nõude, ekspedeerijad leiavad, et see on mõttetus.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) nõukogu peab vajalikuks ekspediitorteenuse litsentseerimist.

- Kvalitatiivne litsentseerimine aitaks veoturul kõrvale tõrjuda nõrga ettevalmistusega ekspediitorid, kel puudub vajalik kohane finantsseisund, teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused. Samuti tõkestataks sellisel viisil nn libaekspediitorite tegevust, kelle äriidee seisneb autovedajate tüssamises.

Nimetatud kategooria ettevõtjate tegevuse tõkestamine vähendaks peale autovedaja riskide ka tellija riske.

- Litsentseerimine mõjuks positiivselt ekspediitorite tsunfti stabiliseerumisele ning soodustaks usaldusväärsete ja oma ala tundvate ettevõtjate juurdetulekut ekspedeerimisturule.

Last but not least.- Litsentseerimine aitab stabiliseerida veohindasid, sest praegu võib veotellimus läbi käia kuni seitse vahelüli, millest igas napsatakse 50--100 Saksa marka. Viimane vedaja teostab vedu veoraha eest, mis on võrdne omahinnaga või alla selle.

Eelneva jutu täienduseks lisan: selleks, et alustada rahvusvahelist autoveondust, peab ettevõtja lõpetama vastavad tasulised kursused, st omama teatud kompetentsi, head mainet ja kohast finantsseisundit, mis on praegu 3000 eurot auto kohta ja lähiajal tõuseb kuni 9000 euroni esimese ja 5000 eurot iga järgmise auto kohta.

Rääkimata autorongi maksumusest + kindlustus + kütus + teemaksud + autojuhi töötasu + komandeering + veoload + viisad jne.

Peale selle peab vedaja liituma Carnet Tir tollisüsteemiga: sisseastumismaks 5000 USA dollari eest. Vedaja krediteerib kogu logistilist ketti ja sellega teatud määral Eesti eksporti-importi kuni kaks kuud (s.o arve tasumise aeg). Ettemaksu rakendamise tava konkurentsi tingimustes ei ole mõeldav.

Saan aru, et litsentseerimine ei ole kõige parem lahendus, kuid midagi efektiivsemat ei ole praegu pakkuda.

- Ebaselge on eesmärk, mida litsentseerimisega taotletakse. Ainuke tõsiseltvõetav põhjus, miks litsentseerimisest tasub rääkida, on tarbijakaitseliste aspektide silmaspidamine. ERAA ning ministeerium ekspedeerimisettevõtete klientide huve ei esinda ning seetõttu ei saa tarbija huvide esindamisest juttugi olla. Enamgi veel, ekspedeerijate assotsiatsiooni enda kontaktidest meie kliente ühendavate katusorganisatsioonidega oleme aru saanud, et nemad ei pea litsentseerimist mingil kujul vajalikuks.

- Litsentseerimise üks peamistest eesmärkidest on alati turulepääsejate arvu piiramine. Seega peaksid litsentseerimisest olema eeskätt huvitatud praegused ekspedeerimisfirmad ise, et enda turul püsimist kindlustada. Võin üsna kindlalt väita, et ekspedeerimisettevõtted seni ise niisuguse initsiatiivi taga ei ole. ERAA kui rahvusvahelisi autovedajaid ühendav liit esindab ekspedeerimisfirmade allhankijate huve. Minu loogika kohaselt peaksid allhankijad just olema ise huvitatud, et ekspedeerimisturul säilib eluterve konkurents ning sellest tulenevalt nende klientide ring oleks võimalikult lai.

- Litsentseerimine on alati seotud kuludega. Selge on see, et lõppude lõpuks maksab need kulud kinni tarbija, kuna vastavad kulud sisalduvad pakutavas teenuse või toote hinnas. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks võitleb teede- ja sideministeerium transpordi- ja logistikateenuste hinnatõusu eest Eesti turul ning seega tööstus- ja teenindusettevõtete väheneva konkurentsivõime eest rahvusvahelistel turgudel.

- Eesti ekspedeerijate assotsiatsioonile teeb tõsisemat muret meie klientide huvide piisav kaitstus koostööl ekspedeerimisettevõtetega. Tõenäoliselt efektiivseim ning odavaim lahendus on toimiva vastutuskindlustussüsteemi ülesehitamine, mis eeldab ka vastavat seadusandlikku baasi. Selle loomisele peaks olema suunatud teede- ja sideministeeriumi energia, mitte konkurentsi vähendamisele ning teenuste hinnatõusule antud turul.