• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kelti tiigri hüpe metsanduses

    Ajakirjanduses on Iiri majandusfenomenist kirjutamine jälle aktuaalseks muutunud. Selle saareriigi majanduskasv on aastatel 1993--1997 olnud ligi 40%, mis on olnud aluseks Euroopa ühe vaesema riigi tõusmisel rikaste ja edukate esiritta. Iirimaad on hellitavalt tema majanduse kiire kasvu pärast Kelti tiigriks kutsuma hakatud. Edu on saavutatud kõikides valdkondades, mis on riiklikult esmatähtsaks kuulutatud, s.h metsanduses -- majandussektoris, mis meie jaoks on väga oluline.
    Iirimaa varajasem metsandusajalugu on suhteliselt sünge. Aktiivne puiduraiumine laevaehituse ja mäetööstuse tarbeks hävitas omaaegsed laialehised metsad peaaegu täielikult. Kui 1600. aastal oli metsa all veel 12 protsenti maa-alast, siis selle sajandi alguseks oli metsamaa kahanenud ühe protsendini. Metsandust kui niisugust Iirimaal enam ei eksisteerinud.
    1950ndatest algas aga metsandussektori arendamine sellise järjekindluse ja põhjalikkusega, et seda võib pidada lausa majanduspo-liitika üheks musternäidiseks.
    Valitsus püstitas eesmärgi suurendada metsamaa pindala. Sellest lähtuvalt töötati välja arengukava, eraldati ressursid ja loodi vastavad institutsioonid. Tulemus -- 50 aastaga on tõstetud riigis metsasuse protsent 8ni ja aastane raiemaht 2,8 miljoni tihumeetrini (ligi 50 protsenti Eesti raiemahust).
    Paralleelselt metsakasvatusega on suudetud võrdväärselt arendada ka metsatööstust. Tegutseb üle 100 saeveski. Välisinvesteeringud on kaasatud sellistesse suurprojektidesse nagu Lousiana-Pacific OSB tehas, Willamete MDF tehas, puitplaaditehas ja Masonite-Irelandi kõvaplaaditehas. Sellega on Iirimaa taganud puiduressursi 100protsendilise kohapealse väärindamise. Meie ekspordime oma puidust ligi poole töötlemata kujul Põhjamaadesse.
    Milles peitub siis iirlaste edu põhjus? Lisaks paljuräägitud maksusoodustustele, Euroopa Liidult väljakaubeldud toetusrahale ja elanikkonna heale haridustasemele on metsandussektoris olulist rolli mänginud riik oma nüüdisaegse metsapoliitika järjekindla elluviimisega ja erasektori kiireks arenguks vajalike infrastruktuuride loomisega.
    Esmalt investeeris riik metsaressurssi, siis lõi tulundusasutuse printsiipidel toimiva riigimetsade majandamise organisatsiooni eesmärgiga metsakasvatust professionaalsel tasemel arendada ja metsatööstusele tugev partner tekitada. Kolmandaks osales riik aktiivselt metsatööstuse investeeringuprojektides, luues sellega usaldusväärse investeerimiskeskkonna strateegilistele investoritele, Iirimaa riigimetsade majandamise organisatsioon Coillte on ligi 20% Lousiana-Pacific OSB tehase aktsiate omanik.
    Olenemata mõningate poliitikute kriitikast riigi liigse osaluse kohta majanduses on tulemused hiilgavad -- Iirimaast on saanud oma puitu kõrgelt väärindav metsariik, kes Briti turul traditsioonilistele metsandusriikidele aina suuremat konkurentsi pakub.
    Iiri valitsusel on kavas on suurendada metsamaa osakaal 17 protsendini, tõsta aastaks 2025 metsakasutuse tase 13,5 miljoni tihumeetrini ning viia riigimetsade majandamine täielikult kommertslikele alustele, st muuta riigimetsade majandamise organisatsioon rahvusvahelisel börsil noteeritavaks äriettevõtteks. See on eeldatavalt ka faas, millest edasi riik enam otseselt majandamise arendamisega ei tegele. See on Iiri mudel.
    Kas Eesti ei ole oma liigses konservatiivsuses ja kammitsetuna (metsanduslikesse) traditsioonidesse midagi kahe silma vahele jätnud? Kas meie totaalne riigi majandustegevusest võõrutamise poliitika on ikka kõigis majandussektorites olnud mõistlik? Üks on kindel -- Iiri fenomen ei põhine poliitilistel kannapööretel ja populistlikel reformidel, vaid selgel eesmärgipüstitusel ja arusaamisel, et eesmärkide saavutamine ei ole võimalik üksnes lihtsaid, n-ö must-valgeid majandusmudeleid rakendades.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.