• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Täiustatud tehnoloogiaga soojuspumbad elamute kütteks

    Kaasaegses soojuspumbaga elamus on kulutused küttele ja normijärgsele soojale veele 28--30 kr/m² aastas. Soojuspumbaenergiat tarbib Eestis juba sadakond maja, mille küttesüsteemi soojuskandjaks on vesi.
    Soojuspumba kasutatav taastuv energiaallikas on päikese soojendatud pinnase, põhjavee või veekogu soojusenergia, mille ammutamiseks vajab pump elektrienergiat. Soojuspumba töös puudub keskküttekatlale omane põlemisprotsess.
    Senini valmistatud soojuspumbad toodavad 1 kWh elektrienergiaga 2,8--3,2 kWh soojust. Täiustatud tehnoloogiaga pumbad kasutavad ära vana lahenduse juures kasutamata jäänud soojushulgad ja toodavad 1 kWh elektrienergiaga kuni 4,5 kWh soojusenergiat 0 °C külmakandja ja 35 °C küttevee juures.
    Uued pumbad kulutavad elamu kütmiseks 22--23 kr/m² aastas. Keskmise suurusega 160m² elamus on uut tüüpi pumba kasutamisel täieliku automatiseerituse juures kulutused küttele ja soojale veele aastas 3800 krooni, mida on võimalik tasuda isegi pensionist.
    Soojuspumpades kasutatakse madala, -70 °C keemistemperatuuriga reagente. Väliskontuuris tsirkuleeriva külmakandevedeliku (talvel 0 °C) soojusega kokku puutudes reagent aurustub. Vajalik soojus võetakse külmakandevedelikust seda jahutades. Aurustunud reagent imetakse kompressorisse ja surutakse 30 atm kokku, mille juures reagent kondensoris veeldub. Aine veeldumisel eraldub soojusenergia. Veeldunud reagent kuumeneb kondensoris keskmiselt 60--65 °C.
    Soojus kandub kondensoris edasi kütteveele ja üle 40 °C temperatuuriga reagent alustab energia ülekande järgmist tsüklit. Uued soojuspumbad kasutavad selle soojuse ära lisakondensoris, kus jahutatud reagendi jääksoojusega eelsoojendatakse küttesüsteemi tagasivoolu.
    Täiustatud tehnoloogiaga soojuspumpade kasutamine on eriti efektiivne suuremates hoonetes, sest 75% vajaminevast energiast võetakse ümbritsevast keskkonnast -- mida suurem on soojusvajadus, seda suurem on ka kasutatava keskkonnasoojuse hulk, mille eest ei pea sentigi maksma.
    Autor: Hein Uussaar
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Elder: signaal indikeerib märkimisväärse ralli algust
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.