Kaasaegses soojuspumbaga elamus on kulutused küttele ja normijärgsele soojale veele 28--30 kr/m² aastas. Soojuspumbaenergiat tarbib Eestis juba sadakond maja, mille küttesüsteemi soojuskandjaks on vesi.

Soojuspumba kasutatav taastuv energiaallikas on päikese soojendatud pinnase, põhjavee või veekogu soojusenergia, mille ammutamiseks vajab pump elektrienergiat. Soojuspumba töös puudub keskküttekatlale omane põlemisprotsess.

Senini valmistatud soojuspumbad toodavad 1 kWh elektrienergiaga 2,8--3,2 kWh soojust. Täiustatud tehnoloogiaga pumbad kasutavad ära vana lahenduse juures kasutamata jäänud soojushulgad ja toodavad 1 kWh elektrienergiaga kuni 4,5 kWh soojusenergiat 0 °C külmakandja ja 35 °C küttevee juures.

Uued pumbad kulutavad elamu kütmiseks 22--23 kr/m² aastas. Keskmise suurusega 160m² elamus on uut tüüpi pumba kasutamisel täieliku automatiseerituse juures kulutused küttele ja soojale veele aastas 3800 krooni, mida on võimalik tasuda isegi pensionist.

Soojuspumpades kasutatakse madala, -70 °C keemistemperatuuriga reagente. Väliskontuuris tsirkuleeriva külmakandevedeliku (talvel 0 °C) soojusega kokku puutudes reagent aurustub. Vajalik soojus võetakse külmakandevedelikust seda jahutades. Aurustunud reagent imetakse kompressorisse ja surutakse 30 atm kokku, mille juures reagent kondensoris veeldub. Aine veeldumisel eraldub soojusenergia. Veeldunud reagent kuumeneb kondensoris keskmiselt 60--65 °C.

Soojus kandub kondensoris edasi kütteveele ja üle 40 °C temperatuuriga reagent alustab energia ülekande järgmist tsüklit. Uued soojuspumbad kasutavad selle soojuse ära lisakondensoris, kus jahutatud reagendi jääksoojusega eelsoojendatakse küttesüsteemi tagasivoolu.

Täiustatud tehnoloogiaga soojuspumpade kasutamine on eriti efektiivne suuremates hoonetes, sest 75% vajaminevast energiast võetakse ümbritsevast keskkonnast -- mida suurem on soojusvajadus, seda suurem on ka kasutatava keskkonnasoojuse hulk, mille eest ei pea sentigi maksma.

Autor: Hein Uussaar