• Jaga lugu:

    Täiustatud tehnoloogiaga soojuspumbad elamute kütteks

    Kaasaegses soojuspumbaga elamus on kulutused küttele ja normijärgsele soojale veele 28--30 kr/m² aastas. Soojuspumbaenergiat tarbib Eestis juba sadakond maja, mille küttesüsteemi soojuskandjaks on vesi.
    Soojuspumba kasutatav taastuv energiaallikas on päikese soojendatud pinnase, põhjavee või veekogu soojusenergia, mille ammutamiseks vajab pump elektrienergiat. Soojuspumba töös puudub keskküttekatlale omane põlemisprotsess.
    Senini valmistatud soojuspumbad toodavad 1 kWh elektrienergiaga 2,8--3,2 kWh soojust. Täiustatud tehnoloogiaga pumbad kasutavad ära vana lahenduse juures kasutamata jäänud soojushulgad ja toodavad 1 kWh elektrienergiaga kuni 4,5 kWh soojusenergiat 0 °C külmakandja ja 35 °C küttevee juures.
    Uued pumbad kulutavad elamu kütmiseks 22--23 kr/m² aastas. Keskmise suurusega 160m² elamus on uut tüüpi pumba kasutamisel täieliku automatiseerituse juures kulutused küttele ja soojale veele aastas 3800 krooni, mida on võimalik tasuda isegi pensionist.
    Soojuspumpades kasutatakse madala, -70 °C keemistemperatuuriga reagente. Väliskontuuris tsirkuleeriva külmakandevedeliku (talvel 0 °C) soojusega kokku puutudes reagent aurustub. Vajalik soojus võetakse külmakandevedelikust seda jahutades. Aurustunud reagent imetakse kompressorisse ja surutakse 30 atm kokku, mille juures reagent kondensoris veeldub. Aine veeldumisel eraldub soojusenergia. Veeldunud reagent kuumeneb kondensoris keskmiselt 60--65 °C.
    Soojus kandub kondensoris edasi kütteveele ja üle 40 °C temperatuuriga reagent alustab energia ülekande järgmist tsüklit. Uued soojuspumbad kasutavad selle soojuse ära lisakondensoris, kus jahutatud reagendi jääksoojusega eelsoojendatakse küttesüsteemi tagasivoolu.
    Täiustatud tehnoloogiaga soojuspumpade kasutamine on eriti efektiivne suuremates hoonetes, sest 75% vajaminevast energiast võetakse ümbritsevast keskkonnast -- mida suurem on soojusvajadus, seda suurem on ka kasutatava keskkonnasoojuse hulk, mille eest ei pea sentigi maksma.
    Autor: Hein Uussaar
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Neste aktsia sööstis tulemuste peale langusse
Neste aktsia sööstis Helsingi börsil hommikul ligi 10protsendisesse langusesse pärast oodatust nõrgemate kvartalitulemuste avaldamist, aga kosus sellest veidi ja praegu saab langust mõõta 5 protsendiga.
Neste aktsia sööstis Helsingi börsil hommikul ligi 10protsendisesse langusesse pärast oodatust nõrgemate kvartalitulemuste avaldamist, aga kosus sellest veidi ja praegu saab langust mõõta 5 protsendiga.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Nädala raadiohitid: edukate naiste õppetunnid ja muudatused ühisrahastuses
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.