Riigikogu kiitis heaks ühinemise WTOga

Lepingu ratifitseerimise poolt oli 48 ja vastu 7 riigikogu liiget. WTO täisliikmeks saab Eesti oktoobris, kui WTO Eesti ühinemislepingu kinnitab.

Kaitseminister Jüri Luik ütles riigikogu ees esinedes, et ühinemisleping WTOga vastab valitsuse hinnangul Eesti praegustele vajadustele ja võimalustele. «Tingimused on sellised, nagu me oleme läbirääkimistel välja kaubelnud,» märkis Luik. «WTOga liitumine on ka üks eeldusi ühinemisel ELiga.»

Ühinemislepingut arvustasid teravalt opositsioonipoliitikud, kelle hinnangul on leping sõlmitud Eesti huve kahjustavalt.

«Me ei vaidlusta WTOsse astumise vajalikkust, kuid see on meile kasulik vaid teistega võrdsetel tingimustel,» ütles Maarahva Erakonna fraktsiooni esimees Villu Reiljan.

Opositsioon pole rahul WTOga kokku lepitud tollimaksude suuruses, mis jäävad umbes kolm korda alla ELis kehtivatele tollilagedele. 31 riigikogu liiget esitas eile parlamendile deklaratsiooni liitumislepingu kohta, milles leitakse, et Eesti delegatsioon pole läbirääkimistel pidanud silmas riigi huvisid, vaid soovi iga hinna eest WTO liikmeks saada.

Eestil on keskmiseks tollilaeks 15--20%, Lätil 35--40% ja Euroopa Liidu riikides 70--80%.

Maapoliitikud tõid välja ka asjaolu, et kui EL toetab põllumajandustootjaid keskmiselt 40%ga tootmiskuludest, siis Eesti saab liitumislepingu kohaselt seda teha vaid 10%ga.

Eesti on ainus ELiga läbirääkimisi pidav riik, kes pole seni WTOga ühinenud. Pärast Eesti liitumist kaubandusorganisatsiooniga on EL valmis alustama läbirääkimisi Eestisse eksporditava kauba subsiidiumide kaotamiseks.