Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa ihkab Iraagi naftat
Venemaal on Iraagile müüdud relvade eest saamata ligi 7 miljardit dollarit ja ta tahab neid naftaäris ära kasutada. Sel nädalal tegid Venemaa kütuse- ja energeetikaminister Viktor Kaljuzhnõi ja Lukoili tegevdirektor Vagit Alekperov visiidi Bagdadi, et uurida naftakoostöö võimalusi.
Iraagi presidendi Saddam Husseini kontrolli all on maailma suuruselt teised naftavarud. Oma 112 miljardi barreliga jääb Iraak maha ainult Saudi Araabiast, lisaks on tal 110 000 miljardi kuupmeetri suurused maagaasivarud.
Praegu toodab Iraak kaks miljonit barrelit naftat päevas. Juunis revideeritud ÜRO ja Iraagi vahelise kokkuleppe kohaselt tohib Iraak eksportida kuuekuulise perioodi jooksul naftat 5,6 miljardi dollari eest, mille eest tal on lubatud osta toiduaineid ja ravimeid.
Pärast Lahesõda on eriti Venemaa, Hiina ja Prantsusmaa, kelle naftafirmad on huvitatud Iraagis tegutsemisest, kõige enam ÜRO Julgeolekunõukogus kritiseerinud Iraagi-vastaseid sõjalisi aktsioone.
Väiksemad Vene naftafirmad on olnud põhilised Iraagi nafta tarnijad. 1997. a kirjutas Vene konsortsium, kuhu kuuluvad Lukoil (50%), Zarubazhneft ja Machinoimport koos ühe Iraagi naftafirmaga alla lepingule, mis näeb ette West Qurna leiukoha hõlvamise. Selle naftavarudeks on prognoositud 8--15 mld barrelit. Lepingu väärtus on 3,7 miljardit dollarit ja see on seni suurim Iraagi ja välisfirmade vahel allakirjutatud leping.
Hiina naftafirma China National Petroleum on alla kirjutanud kavatsuste lepingule, mis näeb ette välja arendada Al-Ahbadi leiukoht, kus prognooside kohaselt on 1,4 miljardit barrelit naftat. Ka Prantsuse firmad Elf ja Total, Itaalia Agip ning Briti-Hollandi Royal Dutch/Shell on pidanud iraaklastega läbirääkimisi, mis aga seni ei ole andnud tulemusi.
Ameeriklaste andmetel on Iraagis tegutsemise vastu huvi ilmutanud kokku umbes 60 välisfirmat.
Venemaa valitsus väidab, et Iraak on talle tavarelvade, tankide ja õhukaitsesüsteemide eest võlgu umbes seitse miljardit dollarit, mille arvel Venemaa tahab nüüd Iraagiga kasulikke naftalepinguid sõlmida. Seni ei ole ükski leping ÜRO sanktsioonide tõttu teoks saanud.
Norra välispoliitika instituudi teaduri Jakub Godzimirski sõnul on ÜROs kaalukaid jõude, kes tahavad Iraagi-vastaste sanktsioonide tühistamise läbi suruda.
«Üha selgemalt on näha, et sanktsioonid ei ole saavutanud oma eesmärki ning süvendavad vaesust ja viletsust, mis üksnes tugevdab Saddam Husseini positsiooni,» ütles Godzimirski.
Autor: ÄP