Ventilatsioon tagab ruumis normaalse keskkonna

Võrreldes praegust olukorda mõni aasta tagasi valitsenuga, on arusaam ventilatsioonist kui sellisest märgatavalt muutunud. On hakatud teadvustama ventilatsiooni vajadust.

Ventilatsioon on õhuvahetus ruumis. Sageli ollakse vägagi üllatunud, kuidas nii lihtne asi saab nii palju maksta. Ventilatsioonisüsteemi hind ei mahu pahatihti eelarvesse ja tulemuseks on ventilatsiooni ärajätmine või puudulik väljaehitamine. Viimane tegevus on vahest veelgi halvem variant, sest kulutused on tehtud, aga tulemust ikkagi pole.

Selleks, et vältida liigseid kulutusi, tuleb ventilatsioonisüsteemi valikul kindlasti pöörduda spetsialisti poole. Süsteemi energiasäästlikkus sõltub seadmete valikust.

Meie kliima puhul moodustab ventilatsioonile kulutatud energiast suurema osa õhu soojendamine enne ruumidesse andmist. Kindlasti on otstarbekas kasutada soojuse utiliseerimist, st selliseid seadmeid, mis võimaldavad ruumi väljatõmbeõhu soojust kasutada väljast võetava õhu soojendamiseks. Samas ei tohi unustada elektrimootorite tarbitavat energiat. Näiteks on Rootsis soovituslik energiakulutus õhu transpordiks mitte üle 2,5 kW ühele m3/s. Meie n-ö varakapitalistlikus olukorras juhtub sageli, et hilisematele ekspluatatsioonikuludele pööratakse liiga vähe tähelepanu.

Kuigi enamus ventilatsiooniseadmete valmistajaid omab kas ISO või SEMKO sertifikaati, juhtub ka seda, et seadmed ei vasta tootja antud tehnilistele näitajatele.

Selle olukorra vältimiseks on välja töötatud ventilatsiooniseadmete uus testimis- ja mõõdistamisstandard EUROVENT. Euroventi ei anta mitte tootjale vaid konkreetsele seadmele. Eurovent'i sertifikaadiga seadmele võib julgelt loota, kuna selle väljatöötamisel ja testimisel on silmas peetud selliseid parameetreid nagu energiasäästlikkus, müra, utilisaatori kasutegur jne. Kindlasti on EUROVENT-sertifikaat heaks eeldus kvaliteetsete seadmete arengule.

Madalama hankimishinna nimel ollakse sageli nõus tehnilise külje pealt silma kinni pigistama. Eriti levinud on selline tegevus n-ö peatöövõtja-alltöövõtja suhetes. Tellija tihti ei teagi, millised seadmed ja materjalid tegelikult paigaldatakse.

Alltöövõtjaid «pigistatakse» igast küljest (isegi siis, kui on teada, et hind on ebareaalne!) ja nemad omakorda pöörduvad tarnijafirmade poole sooviga saada kõige odavam lahendus. Kokkuvõttes mõjub selline tegevus halvasti nii tarnija kui paigaldaja prestiizhile ja üldisele arusaamale ventilatsioonist: »Maksis küll palju, aga tolku pole tast midagi.» Asja aitaks parandada sõltumatu eksperdi kaasamine.

Meeles tuleb pidada, et ventilatsioon ei ole sama mis jahutus!

Jahutus on ventilatsioonisüsteemi üks lisavõimalustest. Kui õues on ikka +28 C° siis võib õhku ruumi puhuda kui palju tahes, ruumi temperatuur sellest ei lange. Selleks, et ruume jahutada, ei piisa sageli ka sissepuhkeõhu jahutamisest. Enamjaolt ollakse veendunud, et kui ruumi sisse puhutav õhk eelnevalt jahutada, ongi probleem lahendatud. Kindlasti on see nii, kui õhu hulga arvutamisel on arvesse võetud ruumi soojaeraldusi (päike, arvutid jne). Kui aga jahutatud õhuhulk ei suuda ruumist soojust «välja kanda», on lahendus poolik.

Autor: Heikki Jürilo