• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bilanss miinuses

    Leedu teise kvartali jooksevkonto puudujääk kasvas läinud aasta sama ajaga võrreldes ca 30% -- 378,8 miljonile dollarile, mis moodustab SKTst 14%.
    Läti 158,6 miljonile dollarile (9,7% SKTst) tõusnud defitsiit oli ka oodatust halvem.
    «Kahjuks on need väga halvad uudised. Pärast Eesti jooksevkonto kohta tulnud julgustavaid andmeid lootsime Balti riikides üldist paranemist,» ütles Rudi Voros, William de Broe analüütik Londonis.
    Eesti jooksevkonto defitsiit kahanes teises kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes 53% 798 miljonile kroonile (53 miljonit dollarit), mis moodustab 4% SKTst.
    Leedu keskpanga sõnul on jooksevkonto defitsiidi kasv suures osas tingitud elanikele hüperinflatsioonis kaotatud rublahoiuste kompenseerimise programmist, millest tänaseks on välja makstud 1,3 miljardit litti (325 mln dollarit).
    Leedu peaminister Rolandas Paksas ütles läinud nädalal, et programm jätkub «hoolimata sellest, kui keeruline on riigi rahaline seis» ning arvestamata IMFi soovitust väljamaksmine ajutiselt peatada.
    Analüütikute sõnul näitab defitsiidi kasv ka seda, et eksport ei ole Vene turu äralangemisest toibunud -- esimese kuue kuuga kahanes Leedu eksport mullusega võrreldes 25%, mille lisandus negatiivne mõju dollari kallinemisest. Kui jooksevkonto seis veel halveneb, võib see Leedule tähendada välisraha kallinemist.
    Uudis tuleb Leedule halval ajal, sest läinud nädala emiteeris valitsus plaanitud 250 mln euro suurusest võlakirjaemissioonist ostuhuvi puudusel vaid 100 mln. Samas vajab valitsus naftakontserni Mazheikiai Nafta erastamise ettevalmistamiseks suuri summasid.
    Läti puhul oli murettekitavaks teguriks ekspordi ja teenuste sektori nõrkus, esimese seitsme kuuga kahanes eksport 12%. Valitsus on tänavu kahel korral pidanud eelarvedefitsiidi finantseerimiseks välisturgudelt laenu võtma.
    «9,7% defitsiiti SKTst on raske finantseerida. Samas pole välismaiste otseinvesteeringute sissevool tänavu kuigi tugev, ilmselt tuleb veel laenata,» ütles Nomura Internationali analüütik Karine Saroukhanian. Läti teise kvartali välismaised otseinvesteeringud ulatusid 56 mln latile.
    Ka Leedu investeeringud (562 mln litti) ei suutnud defitsiiti katta ja keskpanga reservid kahanesid esimese kuue kuuga 131,5 mln dollarit.
    Siiski ennustavad analüütikud teiseks poolaastaks paremaid tulemusi, millele aitavad kaasa Lääne-Euroopa majanduskasvu kiirenemine ning loodetav stabiliseerumine Vene turul.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Siim Tammer: hunt börsinahas – miks börsitehinguid iseendaga tasub vältida
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Laulja Lauri Liiv: loodan, et enam kunagi ei pea suvaliselt valitud korteriomanikud kohtus kogu maja eest vastutama
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.