Bilanss miinuses

Leedu teise kvartali jooksevkonto puudujääk kasvas läinud aasta sama ajaga võrreldes ca 30% -- 378,8 miljonile dollarile, mis moodustab SKTst 14%.

Läti 158,6 miljonile dollarile (9,7% SKTst) tõusnud defitsiit oli ka oodatust halvem.

«Kahjuks on need väga halvad uudised. Pärast Eesti jooksevkonto kohta tulnud julgustavaid andmeid lootsime Balti riikides üldist paranemist,» ütles Rudi Voros, William de Broe analüütik Londonis.

Eesti jooksevkonto defitsiit kahanes teises kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes 53% 798 miljonile kroonile (53 miljonit dollarit), mis moodustab 4% SKTst.

Leedu keskpanga sõnul on jooksevkonto defitsiidi kasv suures osas tingitud elanikele hüperinflatsioonis kaotatud rublahoiuste kompenseerimise programmist, millest tänaseks on välja makstud 1,3 miljardit litti (325 mln dollarit).

Leedu peaminister Rolandas Paksas ütles läinud nädalal, et programm jätkub «hoolimata sellest, kui keeruline on riigi rahaline seis» ning arvestamata IMFi soovitust väljamaksmine ajutiselt peatada.

Analüütikute sõnul näitab defitsiidi kasv ka seda, et eksport ei ole Vene turu äralangemisest toibunud -- esimese kuue kuuga kahanes Leedu eksport mullusega võrreldes 25%, mille lisandus negatiivne mõju dollari kallinemisest. Kui jooksevkonto seis veel halveneb, võib see Leedule tähendada välisraha kallinemist.

Uudis tuleb Leedule halval ajal, sest läinud nädala emiteeris valitsus plaanitud 250 mln euro suurusest võlakirjaemissioonist ostuhuvi puudusel vaid 100 mln. Samas vajab valitsus naftakontserni Mazheikiai Nafta erastamise ettevalmistamiseks suuri summasid.

Läti puhul oli murettekitavaks teguriks ekspordi ja teenuste sektori nõrkus, esimese seitsme kuuga kahanes eksport 12%. Valitsus on tänavu kahel korral pidanud eelarvedefitsiidi finantseerimiseks välisturgudelt laenu võtma.

«9,7% defitsiiti SKTst on raske finantseerida. Samas pole välismaiste otseinvesteeringute sissevool tänavu kuigi tugev, ilmselt tuleb veel laenata,» ütles Nomura Internationali analüütik Karine Saroukhanian. Läti teise kvartali välismaised otseinvesteeringud ulatusid 56 mln latile.

Ka Leedu investeeringud (562 mln litti) ei suutnud defitsiiti katta ja keskpanga reservid kahanesid esimese kuue kuuga 131,5 mln dollarit.

Siiski ennustavad analüütikud teiseks poolaastaks paremaid tulemusi, millele aitavad kaasa Lääne-Euroopa majanduskasvu kiirenemine ning loodetav stabiliseerumine Vene turul.

Autor: ÄP