Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bilanss miinuses

    Leedu teise kvartali jooksevkonto puudujääk kasvas läinud aasta sama ajaga võrreldes ca 30% -- 378,8 miljonile dollarile, mis moodustab SKTst 14%.
    Läti 158,6 miljonile dollarile (9,7% SKTst) tõusnud defitsiit oli ka oodatust halvem.
    «Kahjuks on need väga halvad uudised. Pärast Eesti jooksevkonto kohta tulnud julgustavaid andmeid lootsime Balti riikides üldist paranemist,» ütles Rudi Voros, William de Broe analüütik Londonis.
    Eesti jooksevkonto defitsiit kahanes teises kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes 53% 798 miljonile kroonile (53 miljonit dollarit), mis moodustab 4% SKTst.
    Leedu keskpanga sõnul on jooksevkonto defitsiidi kasv suures osas tingitud elanikele hüperinflatsioonis kaotatud rublahoiuste kompenseerimise programmist, millest tänaseks on välja makstud 1,3 miljardit litti (325 mln dollarit).
    Leedu peaminister Rolandas Paksas ütles läinud nädalal, et programm jätkub «hoolimata sellest, kui keeruline on riigi rahaline seis» ning arvestamata IMFi soovitust väljamaksmine ajutiselt peatada.
    Analüütikute sõnul näitab defitsiidi kasv ka seda, et eksport ei ole Vene turu äralangemisest toibunud -- esimese kuue kuuga kahanes Leedu eksport mullusega võrreldes 25%, mille lisandus negatiivne mõju dollari kallinemisest. Kui jooksevkonto seis veel halveneb, võib see Leedule tähendada välisraha kallinemist.
    Uudis tuleb Leedule halval ajal, sest läinud nädala emiteeris valitsus plaanitud 250 mln euro suurusest võlakirjaemissioonist ostuhuvi puudusel vaid 100 mln. Samas vajab valitsus naftakontserni Mazheikiai Nafta erastamise ettevalmistamiseks suuri summasid.
    Läti puhul oli murettekitavaks teguriks ekspordi ja teenuste sektori nõrkus, esimese seitsme kuuga kahanes eksport 12%. Valitsus on tänavu kahel korral pidanud eelarvedefitsiidi finantseerimiseks välisturgudelt laenu võtma.
    «9,7% defitsiiti SKTst on raske finantseerida. Samas pole välismaiste otseinvesteeringute sissevool tänavu kuigi tugev, ilmselt tuleb veel laenata,» ütles Nomura Internationali analüütik Karine Saroukhanian. Läti teise kvartali välismaised otseinvesteeringud ulatusid 56 mln latile.
    Ka Leedu investeeringud (562 mln litti) ei suutnud defitsiiti katta ja keskpanga reservid kahanesid esimese kuue kuuga 131,5 mln dollarit.
    Siiski ennustavad analüütikud teiseks poolaastaks paremaid tulemusi, millele aitavad kaasa Lääne-Euroopa majanduskasvu kiirenemine ning loodetav stabiliseerumine Vene turul.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Lihatööse suurtehingu kell kukkus, konkurentsiamet võttis lisaaega
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.

Olulisemad uudised

Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.