Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida oodata tulevikult?

    - keskklassi kujunemine
    - domineerivad «mäed»
    - välisinvesteeringud
    Sajandialguse kinnisvaraturg peaks korrastuma ja tegijate professionaalsus tõusma, millele paneb aluse maaklerite ja kinnisvarahindajate atesteerimine.
    Eluasemeturul saab ilmselt määravaks nn keskklassi kujunemine, mis saab toimuda vaid üldise elatustaseme tõusuga. Suhteliselt odavatele mägede korteritele alternatiivi ei ole ja seetõttu ei kao tehingud nendega ka tulevikus.
    Eramuturul on ilmselt perspektiivi hästi läbimõeldud uutel kvartalitel, mis omaksid nõudlust rikkama keskklassi hulgas, kes on müünud oma korteri magalarajoonis.
    Tootmispindade turul on ka tulevikus ette näha kvaliteetsete tootmis- ja laopindade rajamist oma tarbeks, sest turg ei paku vanade nõukogudeaegsete ehitistega sobilikku baasi. Seejuures on juba täna välja kujunenud piirkonnad oma infrastruktuuri, logistiliste võimaluste ja homogeense naabrusega.
    Äripindade turul saab määravaks aeg, millal saab teoks suurte kvartalite hoonestamine (sadama-ala, Rottermanni kvartal, Ilmarise kvartal, Viru väljak). Seejuures on oluline roll investori kasutada oleval kapitali hinnal ja tulunormil, sest see määrab ära kujunevad rendihinnad valmivates projektides.
    Üldiselt, arvestades majanduse tsüklilist arengut, võiks prognoosida pärast sajandivahetust välisinvesteeringute kasvu. Seega peaks pikemas perspektiivis olema põhjendatud ka eelpoolnimetatud alade täisehitamine.
    - nõudlus suureneb aeglaselt
    - kallinevad merelähedased krundid
    - kaubanduskeskuste võidukäik
    Üldtrendiks on kinnisvara arendustegevuse aeglustumine, kuivõrd nõudlus ei suurene loodetud kiirusega. Olulist ehitushinnaindeksi tõusu ei ole lähema viie aasta jooksul oodata.
    Elukondliku kinnisvara vallas on oodata äärelinna kasutatud korterite stabiilset hinnatõusu kaheaastases perspektiivis. Tallinnas kesklinnas elamispindade väljakujunenud hinnatase oluliselt ei muutu. Praegusel tasemel jäävad püsima ka eramukruntide hinnad pealinnas.
    Elamute arendustegevuses domineerivad lähiaastatel odavama hinnaklassi eramud ja korterid.
    Elanike sissetulekute olulisemat kasvu ja uute elamispindade nõudluse tõusu on oodata kahe- kuni kolmeaastases perspektiivis.
    Elamumaa hinnatõusu on oodata peamiselt merelähedastel kruntidel.
    Kommertskinnisvara arendamine Tallinna kesklinnas ja sadamapiirkonnas ei arene lähimate aastate jooksul nii kiirelt, kui loodetakse.
    Samas on oodata kaubanduskeskuste võidukäiku.
    Büroopindade nõudlus väheneb Tallinna kesklinnas ja suureneb kesklinna lähipiirkonnas. Büroopindade turul jätkub ülepakkumine. Ületäitumist on oodata hotelliturul.
    Lähiaastatel käivituvad lao- ja tootmispindade arendusprojektid. Ärimaa hinnatõus on võimalik vaid üksikutel äriliselt väga soodsatel kruntidel.
    - korterihinnad diferentseeruvad
    - nõudlus korteriturul suureneb aasta pärast
    - tootmispindade ehitus edeneb
    Valdkond, millest enamik arendajaid Eestis mööda on vaadanud, on lao- ja tootmispindade arendamine. Paljudele välisinvestoritele on jäänud Eesti turule investeerimisel takistuseks kvaliteetsete tootmispindade puudumine.
    Seoses ühinemisega Euroopa Liiduga tekib vajadus uute ja nõutele vastavate tootmispindade järele. Sellesse sektorisse on oodata investeeringuid lähima kolme aasta jooksul.
    Elamispinnaturg ootab uut majanduskasvu lainet, mis tõstaks keskmise palga sellisele tasemele, et see suudaks toetada uute projektide arendamist. Hetkel on olemas nõudlus, millel puudub rahaline kate. Näen nõudluse kasvu aasta pärast koos majanduskasvuga ja ka eluasemelaenu intresside alanemisega.
    Elamuehituses on edukad need arendajad, kes suudavad ise pakkuda klientidele finantseerimist madalama omafinantseerimise ja laenuprotsendiga.
    Nõukogudeaegsetes korterelamutes toimub korterite hindade diferentseerumine. Paljuski hakkab tähtsust omama see, millised elanikud majas elavad, kas on suur üürivõlg ja kas on tugev korteriühistu. Võimalik on, et kõrvuti asetsevates sarnastes majades on korteri hind erinev sõltuvalt maja elanikkonnast ja seisukorrast. Hindade alanemist selles sektoris ei näe, sest uusehituse hind on 2--3 korda kõrgem ja hinnalangust ehitusteenuste osas näha ei ole.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.