Kaja Koovit • 4 oktoober 1999

Pennu on raskustes

«PCTG emaettevõtte bilanssi vaadates on näha, et planeeritav emissioon ei vii ettevõtte omakapitali vajaliku 50 protsendini aktsiakapitalist. Seega on tarvilikud täiendavad sammud, näiteks aktsiakapitali vähendamine,» ütles Ühispanga analüütik Helen Linnupõld.

Äriseadustiku järgi muutub olukord ettevõtte jaoks kriitiliseks, kui omakapitali suurus langeb väiksemaks kui pool aktsiakapitali. Sellisel juhul tuleb kaasata lisakapitali või vähendada aktsiakapitali. Viimane ei paranda ettevõtte olukorda, sest lisaraha sellega ei kaasne.

Pennu 1998.--99. majandusaasta 12 kuu konsolideeritud kahjum oli 42,1 mln krooni ja omakapital -1,4 mln krooni. PCTG käesolev majandusaasta kestab aktsionäride otsuse kohaselt 18 kuud ja lõpeb 31. detsembril, et ühildada majandusaasta kalendriaastaga. Omakapitali suurendamiseks korraldab Pennu ettevõtte aktsionäridele suunatud aktsiaemissiooni, andes välja 400 000 aktsiat hinnaga 20 krooni aktsia. Emissiooni garanteerib Balti Cresco Investeerimisgrupi AS, kellele kuulub CC Computers OÜ kaudu 50 protsenti arvutitootja aktsiatest.

Pärast kavandatavat emissiooni suureneb ettevõtte aktsiakapital seniselt 16 mln kroonilt 20 mln kroonile. Arvestades praegust 1,4 mln kroonist negatiivset omakapitali, oleks emissioonijärgne omakapital 6,6 mln krooni.

Pennu nõukogu esimees Indrek Rahumaa kinnitas, et aasta jooksul suurendab ettevõte täiendavalt aktsiakapitali, mis viib ettevõtte omakapitali äriseadustiku nõuetega vastavusse.

Pennu teise kvartali keskmine ärikahjum kuus oli 2 mln krooni. Kui majandustegevus on jätkuvalt samal tasemel, on Pennu omakapital emissioonijärgselt taas nullilähedane.

Rahumaa sõnul ei saa väita, et Pennu jooksev kahjum oleks nii suur, sest teise kvartali kahjum tulenes põhiliselt varude ümberhindamisest. Tegelik jooksev kahjum on Rahumaa sõnul 400 000--500 000 krooni kuus. Rahumaa lisas, et kolimine, arvutitootmise lõpetamine Keilas, koondamised ja laenude ümberfinantseerimine võimaldavad hiljem kokkuhoidu kuni 300 000 krooni kuus.

Peale omakapitali puudujäägi on ettevõtte jaoks oluline likviidsus, lausus Äripäeva analüütik Toomas Truuverk «Pennu kohustused on selgelt suuremad kui tema majandustegevus lubaks,» lisas ta.

Pennu lühiajalised võlakohustused olid juuni lõpu seisuga 35 mln krooni, mis tähendab tagasimakseid 3 mln krooni kuus. Teises kvartalis oli Pennu käive keskmiselt 5 mln krooni kuus.

Varatu ettevõtte vastu saavad pankrotimenetluse algatada võlausaldajad või ettevõte ise. Hansapanga avalike suhete osakonna juhataja Ando Noormets lausus, et pank ei anna informatsiooni oma klientide kohta.

Rahumaa sõnul on lühiajalistest laenudest intressi kandvad 22 mln krooni, millest laenuandjatega kokku lepitud tagasimaksegraafikute järgi tuleb järgmise aasta lõpuni tagasi maksta 5 mln krooni. Ülejäänud laenud pikendatakse ja arvelduskrediidid jätkuvad, lausus Rahumaa.

Kavandatavat suunatud emissiooni ei saa välja kuulutada enne, kui see on väärtpaberiinspektsioonis registreeritud. Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor Marek Mägi ei osanud eile öelda, millal emissioon registreeritakse, sest Pennu ei ole esitanud inspektsioonile kõiki vajalikke dokumente. Mägi sõnul ei ole inspektsioonis venitamise taktikat ja kuna tööd on praegu vähe, ei tohiks registreerimine dokumentide laekumise korral kaua aega võtta. Rahumaa sõnul esitas Pennu väärtpaberiinspektsioonile taotluse emissiooni registreerimiseks eile.

Pennu aktsia hind on Tallinna väärtpaberibörsil teinud kuuga suurima, 33protsendilise hinnatõusu 16 kroonini.

Hetkel kuum