Hooneregistri kanded on õigustühised

Ehkki eile küsitletud ametnikud olid probleemiga kursis, ei olnud ükski küsitletud notar, kinnisvaramaakler või pangatöötaja hooneregistri õigustühisest tegevusest kuulnudki.

Hooneregistri kui riikliku registri põhimäärus oleks tulnud kahe aasta jooksul vastavusse viia 1997 aprillis jõustunud andmekogude seadusega. Sama tähtaja jooksul pidanuks välja töötama põhiregistrite loomist kindlustavad süsteemid.

Tähtaeg möödus 19. aprillil. Keskkonnaministeerium, mille haldusse hooneregister kuulub, ei jõudnud selleks ajaks valmis ehitiste registri seadust ega reformida hooneregistri andmebaasi.

Hooneregister kui riigi põhiregister peab tegutsema oma seaduse alusel. Selleks olev ehitiste registri seaduse eelnõu sai vastava valdkonna ministeeriumiametniku Olev Raudse sõnul just eile nii valmis, et saata kooskõlastusringile, kuid seadus hakkaks hooneregistri tegevust reguleerima alles 2001. a jaanuarist. Seni püsib õiguslik vaakum.

Alates aprillist on seega igal advokaadil võimalik tõestada ükskõik millise ehitise kohta hooneregistris tehtud kande või õiendi õigustühisust. Oleks võimalik vaidlustada ka pankadele laenutagatiseks antud korterite ja ehitiste kohta välja antud õiendeid. Klient võib soovi korral laenu tagasimaksed katkestada ja pank ei saaks panti realiseerida.

Hansapanga juriidilise osakonna juhataja Tiina Sepa ei näe ohtu, vähemalt laenupandi seisukohast. Hooneregistri väljastatud õiend on üks dokumentidest, mis tõendab panditava vallasasja omandiõigust, selgitas Sepa. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse kohaselt tekib ehitise kui vallasasja pant pärast tehingu tõestamist notari poolt. «Asjaolu, et õiendi on väljastanud munitsipaalasutus, mille tegevus ei ole momendil seadusega reguleeritud, ei muuda ehitise panti kehtetuks,» sõnas ta.

Notar Gunnar Savisaar ütles eile, et ka notar ei kinnita hooneregistri õiendit, ta võtab selle aluseks, kui mingit tehingut kinnitab. Mis alusel hooneregister tegutseb, ei ole notari jaoks sel juhul oluline.

Eile asjast kuulnud Rime Kinnisvara elamispindade grupi juhi Tarmo Leemanni sõnul võib hooneregistri õigusetus tekitada olukorra, kus klient võib vabalt loobuda korteri ehitamisest või ostmisest ja kinnisvarafirma ei saa projekti alla pandud raha tagasi nõuda, sest hooneregistri õiendid selle objekti kohta ei kehti. «See on skandaalihõnguline asi,» sõnas Leemann.

Tallinna hooneregistri juhataja Liilia Mölder ütles, et on esitanud pöördumise Tallinna linnavalitsuse poole, kellele hooneregister allub. Ehkki hooneregistri igapäevased ülesanded tulenevad eri seadustest, puuduvad Möldri sõnul ka õigusaktid hooneregistrisse dokumentide esitamise, registrikannete tegemise, dokumentide vormistamise ja väljastamise või sellest keeldumise toimingute kohta.

Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Ott ütles, et faktiliselt hooneregister küll toimib, kuid formaal-juriidiliselt on tõepoolest küsitav, kas registri õiendid on õiguspädevad. Ta sõnas, et vastutama peab keskkonnaministeerium.

Keskkonnaministeeriumi ehitiste registri talituse juhataja Olev Raudse hinnangul ei saa keskkonnaministeerium vastutada. «See on meie riigi üldine häda. Kui tahetakse midagi teha, tehakse korralikult.»

Raudse sõnul oli kaks aastat lihtsalt liiga lühike aeg. Ka Tallinna hooneregistri juhataja Liilia Mölder märkis, et valitsus võinuks probleemi ennetada tähtaja pikendamisega.

Raudse sõnul on hooneregistri reformimisel võtnud rohkem aega tarkvara uuendamine, pealegi oli vaja ühendada senine ehituste register ja hooneregister. Sellele on läinud 1,7 mln krooni, vaja läheks veel 2,5 mln krooni, seda aga ministeeriumi järgmise aasta eelarves ei ole.

Rakvere hooneregistri juhataja Luule Kase sõnas, et tegelikult on hooneregistrite tegevus õiguslikult reguleerimata alates Eesti Vabariigi taastekkest. Kohtupraktikat sel pinnal ei ole tema teada veel olnud. «Hirm on küll. Maavalitsus ja ministeerium on meid ka hoiatanud, et olge valmis probleemideks,» lisas ta.