Marlekor takistab enda pankroti algatamist

Eilsel Tallinna linnakohtu istungil taotles Marlekori esindaja vandeadvokaat Monika Mägi ligi 40 miljoni kroonise maksuvõla tõttu algatatud pankrotimenetluse edasilükkamist.

Lisaks maksuameti 40 miljoni kroonisele võlale on Marlekor võlgu erastamisagentuurile 22 miljonit ja Julianuse Inkassole 0,7 miljonit krooni.

Mägi põhjendas pankrotimenetluse edasilükkamist pankrotiseadusega, mille järgi ei saa pankrotti välja kuulutada ebaselgete ja kohtus veel vaieldavate nõuete alusel. Ühe kohtus vaieldava kaebuse esitas Mägi septembris, teise alles teisipäeval.

Kaebuse kohaselt pärineb Marlekori sotsiaal- ja pensionikindlustuse maksu võla põhiosa 1993. aasta 1. jaanuarist, mil Marlekori-nimelist aktsiaseltsi polnud veel olemaski. Kõnealust võlga polnud erastamise hetkel ka Marlekori erastatud Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku bilansis, mistõttu võla arvestamine on olnud seadusevastane.

Mägi kinnitas eile kohtus, et Marlekor ei tunnista oma võlga maksuameti ees mitte ühegi sendi osas. Samas veel paar nädalat tagasi tunnistasid nii Marlekori nõukogu liige Tiit Arge kui nõukogu esimees Dmitri Lamihov, et vaatamata sotsiaalmaksu arvestamise vaidlustamisele tunnistab ettevõte maksuameti võlgu 6--8 miljoni krooni osas, millele toetudes oleks kohtul olnud võimalus pankrot välja kuulutada.

Tallinna juriidiliste isikute maksuameti jurist Maire Edesi ütles, et halduskohtule esitatud taotlus maksuameti juunikuise ettekirjutuse vaidlustamiseks on õigustühine, sest see esitati vaidlustamiseks ette nähtud ühe kuu asemel kolm kuud hiljem.

«Vaidlustamise tähtaeg on mööda lastud, mistõttu on tegu minu meelest ilmse venitamistaktikaga,» lausus Edesi. «See, et halduskohtule saadeti kaebus alles nüüd, annab alust järeldada, et tegu on Marlekori meeleheitliku sooviga midagi viimasel võimalusel pankroti edasilükkamiseks ette võtta.»

Edesi sõnul ei alustanud Marlekor pärast ettekirjutusi maksuametiga läbirääkimisi olukorra lahendamiseks. Imelikud tunduvad Edesi sõnul Marlekori püüded nõudeid vaidlustada ka sellepärast, et võlaarvestused on tehtud nende enda maksudeklaratsioonide alusel.

«Ka 1998. aasta bilansis on Marelkor kajastanud oma riiklike maksude võlga ja nüüd nad siis vaidlevad selle olemasolu üle,» rääkis Edesi. Tema sõnul pole Marlekor esitanud ka septembris võlgade tasumiseks lubatud pangagarantiid. Dmitri Lamihovi varasemate ütluste kohaselt peeti selleks läbirääkimisi Ühispangaga.

Marlekori ajutine pankrotihaldur Indrek Naur ütles, et tema hinnangul on Marlekor püsivalt maksejõuetu. Ettevõtte võlad ulatuvad koos bilansiväliste kohustustega 160 miljoni kroonini, varasid on Marlekoril vaid 45,5 miljonit krooni, selgitas ta. Nauri sõnul on Marlekori maksejõuetust süvendanud ettevõtte juhtkonna tegevus, kes on tagatisteta võõrandanud osa ettevõtte varast ning võtnud ettevõtte kanda põhjendamatuid kohustusi.

Tänavu juulis müüs advokaadibüroo Heta kolm Marlekori hoonet, mis olid panditud Ühispangast võetud laenu katteks. Ehkki hoonete bilansiline väärtus oli 36 miljonit krooni, rahuldus müüja kiirkorras tehtud oksjonil OÜ Wiltmest Haldus 24 miljoni kroonise pakkumisega. Teiseks oli Nauri sõnul põhjendamatu anda Marlekori varad pandiks Nordika Kinnisvara 35 miljoni kroonise Hüvitusfondilt saadud laenu katteks.

Marlekoril endal majandustegevus puudub, tootmistegevus on lõpetatud ning olemasolev vara ASile TVMK renditud. Nauri sõnul ulatuvad laekuvad rendisummad vaid 50 000 kroonini kuus. Marlekor kahjum oli eelmisel aastal 42 miljonit krooni.

Kohtunik Maie Seppo kuulutab otsuse Marlekori pankroti kohta välja 22. oktoobril.

Autor: Ülle Kalda