Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
«Eesti» nimi jälle vabaks
Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kukk ütles, et vaidlused «Eesti» kasutamise üle kaubamärkides on alles ees, sest valitsuse esitatud seaduseelnõu on väga värske. See on ikkagi põhimõtteline küsimus, lisas ta. Seadusemuudatus tuleb riigikogus esimesele lugemisel sel nädalal.
Praegu on patendiametis peatatud enam kui saja sõnalist osa «Eesti» sisaldavate kaubamärkide registreerimismenetlus, sest möödunud aasta alguses jõustunud seadusemuudatus keelas nende registreerimise, kui selleks ei ole pädeva ametiisiku luba. Kes peaks olema see pädev ametiisik ja kuidas peaks seda luba välja andma, ei selgu aga ühestki seadusest.
Samas on enne muudatuse kehtima hakkamist kantud kaubamärgiregistrisse enam kui sada kaubamärki, milles kasutatakse sõna «Eesti» (nt Eesti Päevaleht, Eesti Telefon, Eesti Naine, klaverivabriku kaubamärk Estonia jpt). «Eesti» kasutamine on lubatud ning laialt levinud äriühingute nimedes. Niisiis ei saa majandusministeeriumi ametnike arvates täielikult välistada sõna «Eesti» kasutamist kaubamärkides.
«Eesti» kasutamise keelamine kaubamärkides tuli kõne alla viis aastat tagasi, kui parvlaev «Estonia» põhja läks. Avalikes sõnavõttudes avaldasid eraisikud ja mõned poliitikud arvamust, et Eesti-nimelise kaubamärgiga tekkinud probleemid võivad mõjutada Eesti riigi mainet.
Majandusministeerium märgib seletuskirjas seaduseelnõule, et praegused seadused on piisavad, et ära hoida Eesti Vabariigi mainet ärakasutavate või kahjustavate kaubamärkide registreerimine ning täiendavate piirangute seadmine pole seega vajalik.
Ka edaspidi ei registreerita kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra ja heade tavadega, või selliseid, mis võivad tarbijat eksitada kauba kvaliteedi, päritolu või muude omaduste suhtes. Samuti on keelatud riigilipu värvide ja riigivapi kujutiste kasutamine riigisekretäri kirjaliku loata.
Autor: Lauri Liikane