Viktoria Korpan • 12. oktoober 1999 • 4 min
Jaga lugu:

Lahingud interneti tandril

Nii senised kui ka tulevased internetikasutajad olid meeldivalt ?okeeritud ja TELE2 sai esimese poolteise päevaga nii palju tasuta sissehelistamisteenuse kliente, kui ta lootis poolteise kuu jooksul saada. Kuuga liitus TELE2ga üle 9000 kasutaja.

«TELE2 tasuta interneti tulekul on vaieldamatut positiivset poolt selles, et see mõjus Eesti internetiturul katalüsaatorina,» tunnistab TELE2 konkurendi, MicroLink Online'i juhataja Avo Raup. «Paljugi, mis oleks pidanud hakkama hargnema pärast 2001. aastat, toimub nüüd.»

Eesti suured internetipakkujad Eesti Telefon ja MicroLink Online reageerisid TELE2 sammule kiiresti ja alustasid samuti tasuta sissehelistamisteenuse pakkumist ning alandasid tasuliste teenuste hindu. Oktoobri algusest registreeris ennast Eesti Telefoni tasuta sissehelistamisteenuse kasutajaks umbes 5700 inimest lisaks 10 000 senisele kliendile. MicroLink teatas aga, et pakub tasuta sissehelistamist juba kevadest saadik, aga pole sellele lihtsalt reklaami teinud.

«Kui olukorda piltlikult kirjeldada, siis seni on toiminud muuseumi mudel, kus sissepääs on tasuline ja võid vaadata, mida tahad ja kaua tahad. Nüüd aga oleme liikumas ärikeskuse mudeli suunas, kus sisenemise eest vaevalt raha küsida õnnestub, pigem vastupidi,» räägib Eesti Telefoni juhatuse liige Andres Käärik.

Kui TELE2 käik on põhjendatud sooviga saada kliente, kellele tulevikus pakkuda telefoniteenust, siis MicroLink Online'i jaoks on tasuta sissehelistamisteenus siiski ebanormaalne olukord, sest puudub majanduslik alus ja põhjendus tasuta teenuse pakkumiseks. MicroLink Online'i kuukäivet võivad firma juhi Avo Raubi sõnul tasuta teenuse sisseviimine ja üldine hindade alanemine vähendada umbes poole miljoni krooni võrra.

«Kui TELE2 käigu järel võisid teised teenusepakkujad ja kasutajad asjale veel veidi skeptiliselt või äraootavalt vaadata, siis pärast Atlase (Eesti Telefoni internetipakett -- toim.) käiku kuulutada oma teenus samuti tasuta teenuseks muutus olukord kardinaalselt,» lausub Raup. «Kui kohalik telekom, kelle käes on peaaegu kõik kohalikud telefoniliinid, teatab, et helistamine ja internet kokku on ikka tavalise helistamise hinnaga, siis ei saa enam asjale tagasikäiku anda.»

Füüsilisest isikust ettevõtja Anti Heinsoo ei olnud varem ühegi andmesidefirma klient, hiljuti sõlmis ta aga tasuta sissehelistamisteenuse kasutamise lepingu nii TELE2 kui ka Eesti Telefoniga. «Praegu katsetan mõlema firma teenust, tundub, et mõlemad on tasemel. Võib-olla on Eesti Telefoni oma veidike parem,» nendib Heinsoo.

Peale kiiresti kasvava internetikasutajate seltskonna rõõmustab ka Eesti Telefon. Kulutusi tasuta internetiteenuse pakkumiseks teevad kõik firmad, aga kogu tulu, kohalike kõnede maksumus, voolab monopoolsesse Eesti Telefoni.

Avo Raup on optimistlik ja arvab, et Eestis jõutakse küllalt kiiresti selleni, et internetifirmad saavad omale osa kõnedele kulutatud rahast. «Saatuse iroonia on selles, et ükskõik, mis toimub edasi, on see kahjulik Eesti Telefonile. Nende seis on praegu lihtsalt nii hea, et see saab edaspidi ainult halvemaks minna.»

Erakliendile orienteeritud tasuta sissehelistamisteenuse kõrval hakkasid suuremad andmesidefirmad pakkuma soodsama hinnaga 64 Kb sekundis kiirusega püsiühendust. Kuigi selline kiirus oli kõva sõna mõned aastad tagasi, võib selline püsiühendus huvitada eelkõige väiksemat firmat.

EUneti kaubamärgi all internetiteenuseid osutav AS Data Telecom, mille käibest üle poole tuleb interneti püsiühendustest (1,7 miljonit krooni kuus), ei kiirusta sooduspakkumisi tegema. «Selle kiirusega pakkumiseks puudub reaalne vajadus, saab ka ISDNi (tavalisest telefoniliinist oluliselt suurema mahutavusega ühendus -- toim.) sissehelistamisteenuse kasutamisel palju odavamalt hakkama,» räägib Data Telekomi juhatuse esimees Neeme Takis.

Data Telekom ei karda oma kliente kaotada. Firma andmeil lahkus TELE2 tasuta sissehelistamise turule toomisega EUnetist kaks äriklienti ja kaheksa eraklienti, mis on vastavalt 0,2 ja 2,7 protsenti firma klientide arvust. «Kavatseme keskenduda sellistele teenustele või teenuste lisaomadustele, mida tasuta sideteenuse pakkujad ei saa osutada, orienteerume veelgi enam äriklientuuri teenindamisele,» lausub Takis. «Soliidne äriklient ei torma sinna, kus midagi tasuta antakse, vaid hindab enam püsisuhet tarnijaga, teenuse kvaliteeti ja stabiilsust.»

Teisel internetipakkujal Uninetil pole samuti kavas hakata tasuta sissehelistamisteenust pakkuma. Unineti juhatuse esimees Andres Bauman usub, et tasuta teenused muutuvad uuesti tasuliseks. «Tasuta teenusega liitujatele hakatakse presenteerima kõikvõimalikku «must-take-it» (ülisoodsate) toodete reklaami, millega enamik neist meelitatakse mingit raha maksma ja mis kaudseid teid pidi teenusepakkujani tagasi jõuab,» seletab Bauman.

Baumani hinnangul ei erine andmesideturg 2000. aasta lõpus palju praegusest. «Eesti Telefoni osakaal võib suureneda seoses talle antud erisoodustuste jätkuva ja veel suurema ärakasutamisega,» täpsustab ta.

Suuremad internetipakkujad, MicroLink, Eesti Telefon ja TELE2, soovivad tulevase aasta lõpuks saada endale umbes 40--50 protsenti sissehelistamisturust. Lihtne rehkendus aga näitab, et kõigi kolme firma soovid täide ei lähe.

Peaministri nõunik ja interneti propageerija Linnar Viik prognoosib, et lähema kuue kuu jooksul ei jaotu internetipakkujate turg ümber, vaid kasvab. «Pikemas perspektiivis, kuus kuud kuni aasta, jätkub teenusepakkujate konsolideerumine,» ennustab Viik. «Veelgi pikemas perspektiivis -- aasta kuni kolm aastat -- on Eestis umbes viis korralikult kapitaliseeritud teenusepakkujat, kellel on rahvusvahelise strateegilise partneri kaudu ligipääs pidevalt arenevale tootearendusele.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt